Esilehele
Esilehele
Esilehele
TRÜKI  |  IN ENGLISH

Infovabadus

Juurdepääs informatsioonile - igaühe őigus

27.01.03 - Ilmus avaliku teabe seaduse käsiraamat ajakirjanikele
11.02.02 - Ajalehtede liit: valimiseelne nädal ei saa olla poliitikavaba
16.11.00 - Avaliku teabe seadus vastu vőetud
Seadus
Seletuskiri
30.05.00 - Avaliku teabe seaduse eelnőu saadeti Riigikokku
05.05.99 - Avaliku teabe seminari kava
27.10.98 - Reformierakonna eelnőu (langes 1999.a. märtsis Riigikogu menetlusest välja).
Kokkuvőte küsitlusest
EALLi arvamus 1998.a. eelnőust

Eesti Ajalehtede Liit (EALL) peab informatsioonivabaduse teemat oluliseks eelduseks, et Eestist saaks avatud ühiskond. Seetõttu on EALL aktiivselt tegutsenud avaliku teabe seaduse vastuvõtmise nimel.

Avaliku teabe seaduse loomine läks visalt. Kuni 2001. aastani puudus Eestis piisav seadusandlik alus iga kodaniku õigusele saada riigi- ja munitsipaalasutustest informatsiooni. Põhiseadus sätestab küll selle õiguse, kuid tolle ajani polnud vastavat seadust. Liiga tihti pidi Eesti Vabariigis kuulma ametnikult lauset: "Aga kus see kirjas on, et ma teile seda infot
andma pean?"

Riigikogu tegi 1997. a kevadel valitsusele ülesandeks vastav seaduseelnõu valja töötada. Tollane siseminister Robert Lepikson ja regionaalminister Peep Aru pidid tagama seaduseelnõu valmimise 1997. a lõpuks, kuid ei tulnud ülesandega toime. Vastates EALLi järelepärimisele 31.03.1998, vastas järgmine siseminister Olari Taal 28.04.1998, et seaduseelnõu valmib 1998. a septembriks. Viidates tööjõu nappusele, kirjutas Olari Taal EALLile: "Seetõttu ei saa ma nõustuda Teie kirjas tootud väitega, nagu oleks antud eelnõu väljatöötamise puhul tegemist sihiteadliku venitamisega." Eelnõud asusid koostama siseministeeriumi ametnikud.

Et infovabaduse seaduse eelnõu saaks võimalikult hea, kutsus EALL kodanikke 1998. a juulis ja augustis üles esitama oma ettepanekuid info kättesaadavuse kohta. Kodanikke puudutab laiemalt ennekõike informatsiooni jagamise kord. Kuidas ja mil viisil hakkab kodanik (kaasa arvatud ajakirjanik) saama riigi- ja munitsipaalasutustest informatsiooni?

Kus on praegu info saamise kitsaskohad? Missugust infot ei tohiks kodanike kohta välja anda? Et siseministeeriumis valmiv eelnõu aitaks likvideerida praegu eksisteerivaid informatsiooni saamise "pudelikaelu", palus EALL täita ankeet ja saata see EALLi elektronposti aadressile. Palusime paari lausega kirjeldada, missuguses ametkonnas (ministeerium, kohus, hooneregister, vallavalitsus, jne) on tekkinud probleem info saamisega ning missugused on
ettepanekud selle korra muutmiseks või täiustamiseks. Kuigi küsitluse kokkuvõtted tehti augusti lõpus, jääb ankeet endiselt meie koduleheküljele, et saaksite oma tähelepanekutest teada anda.

EALL süstematiseeris vastused ning edastas tulemused 1998. a augusti lõpus siseministeeriumi töögrupile ettepanekuga neid seaduseelnõus arvestada. Samuti lisas EALL omapoolsed kommentaarid seaduseelnõule, mille siseministeerium 1998. a juulikuus EALLi kooskõlastamiseks saatis.

1998. a augustis ilmus ajakirjanduses mitmeid materjale, mis andsid ülevaate EALLi infovabaduse küsitlusest ja kritiseerisid siseministeeriumi eelnõu. Oma 20.08.1998 kirjas siseministrile tegi EALL ettepaneku tunduvalt töörühma laiendada (esialgse eelnõu koostajaid pole siseministeerium avalikustanud). 4.09.1998 moodustas siseminister infoseaduse uue töörühma, mis sai ülesandeks eelnõu ette valmistada 1999. a veebruariks. Hiljem pikendati seda tähtaega 1. juunini 1999. a.

Töörühma esimees andis eelnõu üle siseminister Jüri Mõisale juulilis 1999. Ministeerium tagastas selle töörühmale, paludes teksti põhjalikult muuta. Järgnes kuudepikkune töö. Uus tekst edastati ministeeriumidele kooskõlastamiseks, mis võttis aega mitu kuud. 2000. a mai lõpus andis töörühma esimees Rein Lang seaduseelnõu siseminister Tarmo Loodusele.
30. mail 2000 kiitis valitsus eelnõu heaks ja saatis Riigikogule menetlemiseks. Riigikogu võttis seaduse vastu 15. novembril 2000. Seadus jõustus 1.01.2001.

EALL

 

Lingid

» Artiklid



Eesti Ajalehtede Liit

Pärnu mnt 67A
10134 Tallinn Estonia
Tel. +372 646 1005
Fax. +372 631 1210
eall@eall.ee



Tagasi  -  Esilehele