|
Juurdepääs informatsioonile - igaühe őigus
27.01.03 - Ilmus avaliku teabe seaduse käsiraamat
ajakirjanikele
11.02.02 - Ajalehtede liit: valimiseelne
nädal ei saa olla poliitikavaba
16.11.00 - Avaliku teabe seadus vastu vőetud
Seadus
Seletuskiri
30.05.00 -
Avaliku teabe seaduse eelnőu saadeti Riigikokku
05.05.99 -
Avaliku teabe seminari kava
27.10.98 -
Reformierakonna eelnőu (langes
1999.a. märtsis Riigikogu menetlusest välja).
Kokkuvőte küsitlusest
EALLi arvamus 1998.a. eelnőust
Eesti Ajalehtede Liit (EALL) peab informatsioonivabaduse teemat
oluliseks eelduseks, et Eestist saaks avatud ühiskond. Seetõttu
on EALL aktiivselt tegutsenud avaliku teabe seaduse vastuvõtmise
nimel.
Avaliku teabe seaduse loomine läks visalt. Kuni 2001. aastani puudus
Eestis piisav seadusandlik alus iga kodaniku õigusele saada
riigi- ja munitsipaalasutustest informatsiooni. Põhiseadus
sätestab küll selle õiguse, kuid tolle ajani polnud vastavat
seadust. Liiga tihti pidi Eesti Vabariigis kuulma ametnikult lauset:
"Aga kus see kirjas on, et ma teile seda infot
andma pean?"
Riigikogu tegi 1997. a kevadel valitsusele ülesandeks vastav seaduseelnõu
valja töötada. Tollane siseminister Robert Lepikson ja regionaalminister
Peep Aru pidid tagama seaduseelnõu valmimise 1997. a lõpuks,
kuid ei tulnud ülesandega toime. Vastates EALLi järelepärimisele
31.03.1998, vastas järgmine siseminister Olari Taal 28.04.1998,
et seaduseelnõu valmib 1998. a septembriks. Viidates tööjõu
nappusele, kirjutas Olari Taal EALLile: "Seetõttu ei
saa ma nõustuda Teie kirjas tootud väitega, nagu oleks antud
eelnõu väljatöötamise puhul tegemist sihiteadliku venitamisega."
Eelnõud asusid koostama siseministeeriumi ametnikud.
Et infovabaduse seaduse eelnõu saaks võimalikult hea,
kutsus EALL kodanikke 1998. a juulis ja augustis üles esitama oma
ettepanekuid info kättesaadavuse kohta. Kodanikke puudutab laiemalt
ennekõike informatsiooni jagamise kord. Kuidas ja mil viisil
hakkab kodanik (kaasa arvatud ajakirjanik) saama riigi- ja munitsipaalasutustest
informatsiooni?
Kus on praegu info saamise kitsaskohad? Missugust infot ei tohiks
kodanike kohta välja anda? Et siseministeeriumis valmiv eelnõu
aitaks likvideerida praegu eksisteerivaid informatsiooni saamise
"pudelikaelu", palus EALL täita ankeet ja saata see EALLi
elektronposti aadressile. Palusime paari lausega kirjeldada, missuguses
ametkonnas (ministeerium, kohus, hooneregister, vallavalitsus, jne)
on tekkinud probleem info saamisega ning missugused on
ettepanekud selle korra muutmiseks või täiustamiseks. Kuigi
küsitluse kokkuvõtted tehti augusti lõpus, jääb ankeet
endiselt meie koduleheküljele, et saaksite oma tähelepanekutest
teada anda.
EALL süstematiseeris vastused ning edastas tulemused 1998. a augusti
lõpus siseministeeriumi töögrupile ettepanekuga neid seaduseelnõus
arvestada. Samuti lisas EALL omapoolsed kommentaarid seaduseelnõule,
mille siseministeerium 1998. a juulikuus EALLi kooskõlastamiseks
saatis.
1998. a augustis ilmus ajakirjanduses mitmeid materjale, mis andsid
ülevaate EALLi infovabaduse küsitlusest ja kritiseerisid siseministeeriumi
eelnõu. Oma 20.08.1998 kirjas siseministrile tegi EALL ettepaneku
tunduvalt töörühma laiendada (esialgse eelnõu koostajaid
pole siseministeerium avalikustanud). 4.09.1998 moodustas siseminister
infoseaduse uue töörühma, mis sai ülesandeks eelnõu ette
valmistada 1999. a veebruariks. Hiljem pikendati seda tähtaega 1.
juunini 1999. a.
Töörühma esimees andis eelnõu üle siseminister Jüri Mõisale
juulilis 1999. Ministeerium tagastas selle töörühmale, paludes teksti
põhjalikult muuta. Järgnes kuudepikkune töö. Uus tekst edastati
ministeeriumidele kooskõlastamiseks, mis võttis aega
mitu kuud. 2000. a mai lõpus andis töörühma esimees Rein
Lang seaduseelnõu siseminister Tarmo Loodusele.
30. mail 2000 kiitis valitsus eelnõu heaks ja saatis Riigikogule
menetlemiseks. Riigikogu võttis seaduse vastu 15. novembril
2000. Seadus jõustus 1.01.2001.
EALL
|
|
