Informatsioonivabaduse seadus - eelnőu

I jagu. ÜLDSÄTTED

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse eesmärk

(1) Käesoleva seaduse eesmärgks on tagada Eesti Vabariigi Pőhiseaduse §-s 44 sisalduva informatsioonivabaduse pőhimőtte ja ametiasutuste informeerimiskohustuse pőhimőtte elluviimine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi ametiasutused) ning nende ametisikute vastutuse suurendamine avalikkuse ees.

(2) Oma eesmärkide saavutamiseks määrab käesolev seadus kindlaks:

1) korra avalikkuse juurdepääsuks ametiasutustes olevatele materjalidele;

2) korra ja tingimused ametiasutustes olevate andmete ja dokumentide eranditult asutusesiseseks kasutamiseks määramiseks;

3) teabevoliniku ameti moodustamise, tema volitused ja kohustused;

4) korra vaidluste lahendamiseks seoses teabe andmise vői sellest keeldumise otsustega;

5) ametiisikute poolt dokumentide ja informatsiooni ainult asutusesiseseks kasutamiseks määramise otsuste vaidlustamiseks;

6) ametiasutuste informatsiooniteatmike pidamise ja nende avalikkusele kättesaadavaks tegemise kohustuse ja korra;

7) korra üksikisiku juurdepääsuks tema kohta käivale informatsioonile ning selle pudulikkuse vői ekslikkuse juhtudel andmete parandamise korra.

§ 2. Mőisted

Käesolevas seaduses kasutatakse mőisteid järgmises tähenduses:

1) isikuinfo - dokumenteeritud informatsioon identifitseeritava üksikisiku kohta, kaasa arvatud:

1. isiku aadress, nimi vői telefoninumber;

2. isiku rass, riiklik vői rahvuslik päriolu, nahavärv, usulised vői poliitilised tőekspidamised vői kuuluvus;

3. isiku vanus, sugu, seksuaalne suundumus, abielulisus vői perekonnaseis;

4. isikule antud riiklik isikukood, sümbol vői muu erimärgistus;

5. isiku sőrmejäljed, veregrupp vői pärilikud omadused;

6. andmed isiku tervisliku seisundi kohta, kaasa arvatud kehalised vői vaimuhaigused;

7. andmed isiku hariduse, majandusliku olukorra, kriminaalkorras karistatuse vői töökohtade kohta;

8. kellegi teise arvamus isikust;

9. isiku isiklikud vaated vői arvamused, välja arvatud kellegi teise kohta;

2) dokument - hőlmab raamatuid, dokumente, kaarte, joonistusi, fotosid, kirju, volitusi, pabereid ja kőike muud, millele kantakse vői millel säilitatakse andmeid graafiliste, elektrooniliste, mehhaaniliste vői muude vahenditega, kuid ei hőlma arvutiprogrammi vői muud mehhanismi, mis toodab dokumente;

3) kolmas osapool - dokumendiga tutvumise taotluse (teabenőude) vői isiku kohta käiva informatsiooni parandamise suhtes tähendab iga isikut, isikute rühma vői organisatsiooni, välja arvatud isik, kes esitas teabenőude vői vaide, vői ametiasutus;

4) ametisaladus - tähendab informatsiooni, kaasa arvatud valem, skeem, koostis, programm, vahend, toode, tehnika vői protsess, mis:

1. on kasutusel vői mida vőidakse kasutada äris vői majandusliku kasu saamiseks;

2. omab iseseisvat (tegelikku vői vőimalikku) majanduslikku väärtust sest, ta pole üldiselt avalikkusele vői teistele isikutele, kes saaksid majanduslikku kasu selle avaldamisest vői kasutamisest, kättesaadav.

5) ametiasutus - tähendab ministeeriumi, muud riigi vői valitsusasutust vői komisjoni, kohaliku omavalitsuse asutusi, iga juhatust, komiteed, komisjoni, nőukogu, valitsust vői asutust, mille on loonud vői mis allub ametiasutusele kuid ei hőlma:

1. Riigikogu vői kohaliku omavalitsuse volikogu fraktsiooni;

2. kohtuid v.a. järgmiste dokumentide osas:

a) kohtunike ja protsesside määramine;

b) juriidiliste őppeprogrammide sisu;

c) kohtuniku poolt vői tarvis ette valmistatud kohtutegevuse statistika;

d) kohtunike distsiplinaarkomisjoni ja atesteerimiskomisjoni protokoll ja otsus.

6) seaduse eest vastutav minister - Vabariigi Valitsuse liige, kellele on Vabariigi Valitsuse otsusel tehtud ülesandeks selle seaduse ellurakendamise korraldamine

7) ametiasutuse juht - ametiasutuse juhiks on:

1. ministeeriumi puhul minister;

2. muu ametiasutuse puhul isik, kes on vastavalt őigusaktidele määratud, nimetatud, kinnitatud vői valitud tema juhiks;

3. muu isik vői isikuterühm, kes on määratud juhiks vői täidab seaduslikus korras ametiastuse juhi ülesandeid (asendaja, kohusetäitja jne).

II jagu. INFORMATSIOONIVABADUS

2. peatükk. ŐIGUS SAADA INFORMATSIOONI JA SELLE ŐIGUSE RAKENDAMINE

§ 3. Őigus saada informatsiooni

(1) Igal isikul on őigus juurde pääseda igasugustele materjalidele ja informatsioonile, mis on ametiasutuse vői selle ametiisiku kontrolli all vői valduses (k.a. teabenőudja eraelu puudutav informatsioon), kui ta esitab käesolevas seaduses ettenähtud korras teabenőude.

(2) Őigus dokumentidega ja nendes sisalduva informatsiooniga tutvumiseks ei laiene seadusega määratud avalikustamisele mittekuuluvale informatsioonile. Kui seadusega määratud avalikustamisele mittekuuluv informatsioon on vőimalik materjali hulgast eraldada, siis on teabenőude esitajal őigus ülejäänud materjaliga tutvuda.

§ 4. Avalikkuse huvide ülemuslikkus

(1) Ametiasutusel olev informatsioon, kui see on avalikkuse huvides, tuleb avalikustada, arvestamata käesoleva seaduse muid sätteid.

(2) Sőltumata sellest, kas teabenőue on esitatud vői ei, peab ametiasutuse juht viivitamatult tegema avalikkusele, sellest huvitatud inimrühmale vői teabe nőudjale teatavaks informatsiooni, mis käsitleb märkimisväärset ohtu keskkonnale vői avalikkuse vői inimrühma tervisele vői julgeolekule vői mille avalikustamine ükskőik millisel muul pőhjusel oleks avalikkuse huvides.

(3) Kui ametiasutuse juht avalikustab informatsiooni käesolevas paragrahvis mainitud alustel peab ta vőimalusel sellest enne avalikustamist teavitama informatsiooniga seotud kolmandaid osapooli ja teabevolinikku vői saatma neile eelneva teavitamise vőimatuse korral posti teel teate avalikustamisest

§ 5. Tasu informatsiooni eest

(1) Igasugune valitsusasutustelt nőutav ja seal olemasolev informatsioon ja dokument tuleb väljastada tasuta, kui selle väljastamine on avalikes huvides, aitab oluliselt kaasa riigivőimu tegevusest arusaamisele avalikkuse poolt ja seda ei ole nőutud pőhiliselt teabenőudja erahuvides.

(2) Ametiasutuse juht vőib teabenőudjalt nőuda ametiasutusele tasu maksmist järgmiste informatsiooni andmisega seotud teenuste eest:

1) dokumendi, leidmine, väljatoomine ja esitamine;

2) dokumendi ettevalmistamine avalikustamiseks;

3) dokumendi saatmine ja töötlemine;

4) dokumendist koopia tegemine.

(3) Teabenőudjalt esitajalt ei vői lőike 1 alusel nőuda tasu maksmist:

1) dokumendi leidmiseks js väljatoomiseks kulunud esimese 5 tunni eest;

2) aja eest, mis kulus dokumendist andmete eraldamiseks;

3) teabenőudja enda kohta käiva isikuinfo väljastamise korral.

(4) Kui teabenőudja peab vastavalt käesoleva paragrahvi lőikele 1 maksma tasu teenuste eest, peab ametiasutus esitama talle esialgse hinnangu makstava tasu kohta enne teenuse osutamist.

(5) Ametiasutuse juht vőib vabastada teabenőudja tasu maksmisest osaliselt vői täielikult, kui juhi arvates:

1) teabenőudja ei ole maksuvőimeline vői on mőnel muul pőhjusel őiglane tasu mitte nőuda;

2) dokument puudutab avalikkusele huvi pakkuvat küsimust, kaasa arvatud keskkonna, tervishoiu ja turvalisuseküsimused.

(5) Tasu, mida mőne kategooria teabenőudjad peavad maksma teenuse eest, vőib erineda tasust, mida teised teabenőudjad peavad selle eest maksma, kuid ei tohi ületada teenuse tegelikku hinda.

§ 6. Teabenőude esitamine

(1) Ametiasutuse vői selle ametiisiku kontrolli all vői valduses oleva matrjaliga tutvumiseks esitab isik kirjaliku vői suulise teabenőude vastavale ametiasutusele, milles palub vőimalust tutvuda dokumendiga vői selle koopiat.

(2) Kirjalikuks teabenőudeks loetakse ka faxiga vői muul elektroonilisel viisil (näiteks e-mail) ametiasutusele edastatud ja selgelt teabenőudja kontaktandmeid sisaldavat teabenőuet.

(3) Suuliselt esitatav teabenőue loetakse edastatuks, kui see esitatakse ametiasutusele olukorras, mis näeb ette suuliste teabenőuete alusel informatsiooni väljastamise.

(4) Telefoni teel esitatakse teabenőue ametiasutusest informatsiooni väljastamise eest vastutavale vői ametiasutuse juhi poolt määratud muule isikule, kes on kohustatud selle fikseerima ja menetlema seda vastavalt käesolevale seadusele. Telefoni teel esitatud teabenőue vőetakse menetlusse, kui teabenőudja avaldab oma isiku ja annab kontaktaadressi.

§ 7. Kohustus aidata teabenőudjat

(1) Ametiasutuse juht peab tegema kőik selleks, et teabenőudjat aidata ja ilma igasuguse viivituseta vastama igale teabenőudjale avalikult, täpselt ja ammendavalt.

(2) Ametiasutuse juht peab koostama teabenőudjale dokumendi, kasutades riistvara, tarkvara ja tehnilist ekspertiisi, kui seda saab teha arvutis oleva materjali pőhjal, mis on ametiasutuse valduses vői kontrolli all, ja selle tegemine ei sega ametiasutuse tööd.

§ 8. Vastamise tähtaeg

(1) Teabenőudele tuleb vastata nii kiiresti kui on vőimalik ja mitte hiljem, kui 30 päeva jooksul alates teabenőude saamisest v.a. juhtudel, kui

1) teabenőudele vastamise tähtaega on kooskőlas käesoleva seadusega (§-ga 9) pikendatud ja sellest on teabenőudjat kirjalikult informeeritud;

2) teabenőue on kooskőlas käesoleva seadusega üle antud vastamiseks pädevale teisele ametiasutusele.

§ 9. Vastamise tähtaja pikendamine

(1) Ametiasutuse juht vőib pikendada vastamise tähtaega kuni 60 päevani vői Teabevoliniki loa alusel kuni 90 päevani, kui:

1) teabenőudja ei esitanud ametiasutusel taotletava dokumendi identifitseerimiseks piisavalt andmeid ja ametiasutus on 5 päeva jooksul pärast teabenőude saamist palunud tal need esitada;

2) nőutakse vői on vaja otsida palju dokumente ja tähtajaline vastamine segaks ametiasutuse normaalset tööd;

3) on vaja rohkem aega, et konsulteerida kolmanda osapoolega vői mőne muu ametiasutusega, enne kui asutuse juht otsustab, kas vőimaldada teabenőudjal tutvuda dokumendiga;

4) kolmas osapool palub informatsiooni andmise otsuse läbivaatamist, kui teda on informatsiooni andmisest vastavalt käesoleva seaduse §-le 28 teavitatud ja otsuse tegijaks ei olnud teabevolinik.

(2) Kui tähtaega on pikendatud vastavalt käesoleva paragrahvi lőikele 1, peab ametiasutuse juht teatama teabenőudjale:

1) pikendamise seadusliku pőhjuse;

2) millal vastus antakse;

3) et teabenőudja vőib vastavalt käesolevale seadusele ja muudele őigusaktidele kaevata tähtaja pikendamise vastu näidates ära kellele ja kuidas seda teha saab.

§ 10. Teabenőude üleandmine teisele ametiasutusele

(1) Ametiasutuse juht vőib 5 päeva jooksul pärast teabenőude saamist teabenőude ja vajadusel sellele lisatud materjali üle anda teisele ametiasutusele, kui:
1) dokumendi tegi teine ametiasutus vői see tehti selle jaoks;

2) teine ametiasutus sai selle dokumendi esimesena vői;

3) dokument on teise ametiasutuse valduses vői kontrolli all.

(2) Kui teabenőue antakse üle vastavalt lőikele 1, peab teabenőude üle andnud ametiasutuse juht sellest teabenőudjale teatama ja ametiasutus, kellele nőue üle antakse, peab teabenőudjale vastama 15 päeva jooksul alates nőude saamisest v.a. juhtudel, kui teabenőudele vastamise tähtaega pikendatakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 9.

(3) Juhul kui teabenőude üleandmise korras saaja leiab, et ta ei ole pädev vastama, peab ta ikkagi koguma vajalikud andmed pädevalt ametiasutuselt ja edastama need teabenőudjale 30 päeva jooksul teabenőude saamisest.

§ 11. Vastuse sisu

(1) Vastuses teabenőudele peab ametiasutuse juht teabenőudjale teatama:

1) kas teabenőudjal on őigus tutvuda dokumendiga vői osaga sellest, ja kui teabenőudjal on see őigus, siis kus, millal ja kuidas see vőimaldatakse;

2) kui tutvumist dokumendiga vői selle osaga ei vőimaldata siis keeldumise pőhjused ja seadusesäte, millel keeldumine pőhineb, teabenőudjale keeldumist pőhjendava ametiasutuse ametniku nime, ametinimetuse, töökoha aadressi ja telefoni ning olemasolul e-maili aadressi ning faxi numbri ja et teabenőudja vőib paluda teabenőude uut läbivaatamist vastavalt käesoleva seaduse §§-dele 35-41.

(2) Arvestamata lőike 1 punkti 1 alapunkti 1, vőib ametiasutuse juht vastuses keelduda kinnitamast vői eitada:

1) paragrahvis 20 nimetatud informatsiooni sisaldava dokumendi olemasolu ( seaduse rakendamisele kahjulik informatsioon) vői;

2) kolmanda osapoole eraelu kajastava dokumendi olemasolu, kui informatsiooni olemasolu avalikustamine oleks pőhjendamatu sekkumine selle osapoole eraellu.

§ 12. Informatsiooni andmise kord

(1) Informatsiooni andva asutuse juht peab tagama teabenőudjale vőimaluse informatsiooniga tutvumiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lőigetele 2 ja 3.

(2) Kui teabenőudja palub dokumendi koopiat ja seda saab teha, siis:

1) dokument vői selle osa tuleb anda koos vastusega vői;

2) dokumendi vői selle koopia andmisega viivitamist tuleb pőhjendada ja näidata ära, millal ja kus saab isik soovitud dokumendi, kusjuures ooteaeg ei tohi ületada 5 päeva. Seda tähtaega vőib pikendada ainult teabevoliniku nőusolekul ja dokumendi kopeerimist pőhjustanud takistuste äralangemiseni.

(3) Kui teabenőudja on soovinud dokumendiga ainult tutvuda vői dokumenti ei ole pőhjendatult vőimalik reprodutseerida, tuleb teabenőudjale:

1) anda luba tutvuda dokumendi vői selle osaga vői;

2) anda luba tutvuda dokumendiga vastavalt ametiasutuse juhi poolt antud juhistele.

(4) Dokumendiga tutvumine vői selle koopia väljastamine korraldatakse ametiasutuse asukohas vői kohas, mis selleks on spetsiaalselt määratud vői dokumendi asukohas, kui seda on ebaotstabekas vői ohtlik transportida ametiasutusse.

§ 13. Delegeerimine

(1) Ametiasutuse juht vőib delegeerida selles seaduses toodud ülesanded omale alluvale ametnikule, kuid ta ei tohi edasi delegeerida delegeerimise őigust.

(2) Delegeerimine peab olema vormistatud avalikult kättesaadava korraldusena ja vőib sisaldada tingimusi ja piiranguid, mida ametiasutuse juht peab vajalikuks.

III peatükk. AVALIKUSTAMISE PIIRID

§ 14. Tutvumine riigisaladust sisaldavate dokumentidega

(1) Riigisaladust sisaldavate dokumentidega tutvumine toimub riigisaladuste seaduses ettenähtud korras.

(2) Juhul, kui isik soovis tutvuda riigisaladust sisaldava dokumendi osaga, milles ei sisaldu riigisaladus, tehakse talle vastavast osast koopia vői vőimaldatakse sellega tutvuda käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 15. Eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mőeldud nähtud informatsioon.

(1) Eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mőeldud informatsiooniks vőib ametiasutuse juht tunnistada käesolevas seaduses ja teistes seadustes selliseks tunnistatud andmeid sisaldavaid dokumente.

(2) Ainult asutusesiseseks kasutatamiseks mőeldud andmeid sisaldavad dokumendid tähistatakse rohelise templiga “Asutusesiseseks kasutamiseks”.

(3) Käesoleva seaduse alusel vőib asutuse juht seaduse alusel eranditult asutusesiseseks kasutamiseks tunnistada ja vastavalt märgistada järgmisi dokumente:

1) Vabariigi Valitsuse konfidentsiaalsed dokumendid;

2) muud ametiasutuste konfidentsiaalseid dokumendid;

3) tegutsemisnőuanded vői soovitused;

4) juriidilised nőuanded;

5) seaduse rakendamist kahjustavad dokumendid;

6) valitsustevahelisi suhteid vői läbirääkimisi kahjustavad dokumendid;

7) ametiasutuste rahanduslikke vői majanduslikke huvisid kahjustavaid dokumendid;

8) kaitse all olevate paikade säilimist kahjustavad dokumendid;

9) üksikisikut vői avalikkust kahjustavaid dokumendid;

10) 60 päeva jooksul avalikustatavat vői avaldatatavat informatsiooni sisaldavad dokumendid;

11) kolmanda poole ärihuvisid kahjustavad dokumendid;

12) eraelu kahjustavad dokumendid.

§ 16. Vabariigi Valitsuse konfidentsiaalsed dokumendid

(1) Ametiasutuse juht peab keelduma dokumendi vői selle osa avalikustamisest, kui see sisaldab informatsiooni, mis tooks avalikkuse ette Vabariigi Valitsuse vői tema komisjoni plaanide sisu sealhulgas nőuanded, soovitused, tegevusplaanid vői seaduseelnőud vői muude őigusaktide eelnőud, mis on esitatud vői ette valmistatud esitamiseks valitsusele vői tema komisjonidele.

(2) Käesoleva paragrahvi esimene lőige ei laiene:

1) dokumendis sisalduvale informatsioonile, mis on olemas 15 aastat vői rohkem;

2) informatsioonile dokumendis, mille eesmärk on anda taustselgitused vői analüüsid Vabariigi Valitsusele vői mőnele tema komisjonidest arutamiseks, kui otsus on avalikustatud, ellu rakendatud vői otsuse teegemisest on möödas vähemalt 5 aastat.

§ 17. Muude ametiasutuste konfidentsiaalseid materjalid

(1) Muu ametiasutuse juht vőib keelduda teabenőudjale avalikustamast dokumenti vői selle osa, mis sisaldab informatsiooni, mis teeks avalikuks:

1) muu ametiasutuse poolt ettevalmistatava őigusakti vői juriidilise dokumendi eelnőu;

2) Riigikogu vői kohaliku omavalitsuse volikogu vői nende komisjonide koosolekute nőupidamiste sisu, kui seadus annab őiguse koosoleku pidamiseks ilma avalikkuse juuresolekuta ja vastav otsus on seaduse alusel ja kehtestatud korras langetatud.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lőiget ei rakendata, kui őigusakti vői juriidilise dokumendi eelnőu varianti vői sisu on arutatud avalikkusele avatud koosolekul vői selles viidatud informatsioon on olnud käibel vähemalt 15 aastat.

§ 18. Tegutsemisnőuanded vői soovitused

(1) Ametiasutuse juht vőib keelduda teabenőudjale avalikustamast dokumenti vői selle osa, milles sisaldub informatsioon, mis teeks avalikuks ametiasutuse vői ministri poolt välja töötatud nőuanded vői soovitused, mis pole vormistatud őigusaktina.

(2) Ametiasutuse juht ei tohi keelduda avalikustamast vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lőikele :

1) faktilist materjali;

2) avaliku arvamuse küsitlust;

3) statistilisi ülevaateid;

4) hindamisi;

5) majandusprognoose;

6) teateid keskonnamőjutuste kohta;

7) ametiasutuse töö vői tööedukuse lőpparuannet vői lőpprevisjoni vői muud selle asutuse programmi vői tegutsemisplaani;

8) tarbijatestide aruandeid vői aruannet ametiasutuste seadmete testi kohta;

9) ametiasutuse projekti vői tegutsemiskorraga seonduvat teostatavuse vői tehnilist uuringut, k.a. kalkulatsiooni;

10) uuringute tulemuste aruannet, mis on ette vőetud enne tegevuskorra formuleerimist

11) ametiasutusele soovitusi andva vői ettekandeid tegeva ja probleeme arutava töörühma, komisjoni, nőukogu vői analoogilise organi aruannet;

12) plaani vői ettepanekut uue programmi tegemiseks vői programmi muutmiseks, kui plaan vői ettepanek on ametiasutuse juhi poolt heaks kiidetud vői tagasi lükatud;

13) informatsiooni, mille ametiasutuse juht on avalikult kuulutanud otsuse tegemise vői poliitika kujundamise pőhialuseks;

14) otsust, mis on tehtud suvaőiguse vői kohtulike funktsioonide teostamiseks ja mis kahjustab teabenőudja őigusi;

15) informatsiooni, mis on olemas vähemalt 15 aastat.

§ 19. Juriidilised nőuanded

Ametiasutuse juht vőib keelduda teabenőudjale avalikustamast juriidilist informatsiooni ja nőuannet sisaldavat dokumenti, mida ta on saanud advokaadilt seoses ametiasutusele advokaaditeenuse osutamisega, kuid mitte kauem kui kohtuotsusese lőpliku jőustumisega nőuandega seotud asjas.

§ 20. Seaduse rakendamist kahjustav avalikustamine

Ametiasutuse juht vőib keelduda teabenőudjale avalikustamast dokumenti vői selle osainformatsiooni, kui avalikustamine tőenäoliselt :

1) kahjustab seaduse rakendamise asjaolusid;

2) kahjustab Eesti Vabariigi vői mőne temaga liidus oleva vői seotud oleva riigi kaitsmist vői spionaazi, sabotaazi vői terrorismi tőkestamist, avastamist vői mahasrumist;

3) kahjustab kasutatava vői kasutusse vőetava uurimistehnika vői uurimisprotseduuride efektiivsust seaduse rakendamisel;

4) teeb avalikuks seaduse rakendamise aluseks olnud informatsiooni konfidentsiaalse allika identiteedi;

5) ohustab seadust rakendava ametniku vői muu isiku elu vői füüsilist julgeolekut;

6) teeb avalikuks jälitusteegevusega seonduva vői selleks kasutatava informatsiooni;

7) vőtab isikult őiguse vői vőimaluse őiglasele ja erapooletule kohtumőistmisele;

8) avalikustab salvestuse, mille ametnik on isikult konfiskeerinud;

9) hőlbustab kinnipeetud isiku pőgenemist;

10) hőlbustab seaduse alusel karistatava őiguserikkumise sooritamist;

11) kahjustab igasuguse vara vői süsteemi, k.a. hoone, sőiduki, arvutisüsteemi vői kommunikatsioonisüsteemi julgeolekut.

(2) Ametiasutuse juht ei tohi käesoleva paragrahvi 1. lőike alusel keelduda avalikustamast aruannet, mille on tavalise kontrolli käigus ette valmistanud ametiasutus, kes on volitatud kontrollima vastavust seadusele, aruannet, k.a. statistiline analüüs, seaduse rakendamise programmi tulemuste kohta, kui ei ole alust arvata, et aruande avalikustamine kahjustab lőikes 1 loetletut, ja statistilist informatsiooni otsuste kohta, mis kiidavad heaks kohtuliku jälitamise vői ei kiida seda heaks.

§ 21. Valitsustevahelisi suhteid vői läbirääkimisi kahjustavad materjalid

(1) Ametiasutuse juht vőib keelduda teabenőudjale avalikustamast dokumentivői selle osa, mis sisaldab informatsiooni, mille avalikustamine teeb halba Vabariigi Valitsuse vői muu ametiasutuse suhetele vői läbirääkimistele vőőrriigi valitsuste ja ametiasutustega vői riikidevaheliste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(2) Lőige 1 ei laiene informatsioonile neis materjalides, mis on eksisteerinud vähemalt 15 aastat v.a. informatsioon seaduse rakendamise kohta.

§ 22. Ametiasutuste rahanduslikke vői majanduslikke huvisid kahjustavad materjalid

(1) Ametiasutuse juht vőib keelduda teabenőudjale avalikustamast dokumenti vői selle osa, mis sisaldab informatsiooni, mille avalikustamine kahjustaks ametiasutuse rahanduslikke vői majanduslikke huve vői suutlikkust majanduse arendamisel, kaasa arvatud järgmine informatsioon:

1) ametiasutuse kaubandussaladused;

2) rahandus-, kaubandus-, teadus- vői tehnikainfo, mis kuulub ametiasutusele, riigile vői kohalikule omavalitsusele ja millel on vői tőenäoliselt on rahaline väärtus;

3) ametiasutuse personali juhtimise vői administreerimisega seonduvad plaanid, mis ei ole veel ellu rakendatud vői avalikustatud;

4) informatsioon, mille avalikustamine tooks kaasa ettepaneku vői projekti ennatliku avalikustamise vői rahalise kahju vői tooks kasu kolmandale osapoolele;

5) informatsioon ametiasutuste poolt läbiviidavate läbirääkimiste kohta.

(2) Ametiasutuse juht ei tohi keelduda 1. lőike alusel avalikustamast ametiasutuse poolt vői selle jaoks läbiviidavaid keskkonna vői toodete testimise tulemusi, välja arvatud juhtudel, kui testimine tehti tasulise teenusena isikule, isikute rühmale vői organisatsioonile, mitte aga ametiasutusele vői testimise meetodi väljatöötamise eesmärgil.

§ 23. Kaitse all olevate paikade säilimist kahjustavad materjalid

Ametiasutuse juht vőib keelduda teabenőudjale avalikustamast informatsiooni, kui avalikustamine kahjustaks vői häiriks fossiilsete, looduslike, antropoloogilist vői muinsuskaitselist väärtust omavate paikade säilimist, ohus olevate, vähekaitstud liikide, alamliikide vői taimede, selgroogsete vői selgrootute liikide säilimist vői mőne muu haruldase vői ohus oleva elusressursi säilimist.

§ 24. Üksikisikut vői avalikkust kahjustavad materjalid

(1) Ametiasutuse juht vőib keelduda teabenőudjale avalikustamast dokumenti vői selle osa, mis sisaldab informatsiooni, kaasa arvatud teabenőudja isikuinfo, kui avalikustamine ohustab kellegi teise julgeolekut vői vaimset vői füüsilist tervist vői häirib avalikku julgeolekut.

(2) Ametiasutuse juht vőib keelduda teabenőudjale avalikustamast teabenőudja isikuinfot, kui avalikustamine teeks tősist kahju teabenőudja julgeolekule vői tema vaimsele vői füüsilisele tervisele.

§ 25. Kuuekümne päeva jooksul avalikustatav vői avaldatav informatsioon

(1) Ametiasutuse juht vőib keelduda teabenőudjale avalikustamast dokumenti vői selle osa, milles sisaldub isikuinfo, mis on avalikkusele kättesaadav ostmise teel vői mis 60 päeva pärast teabenőude saamist avaldatakse vői tehakse avalikkusele teatavaks.

(2) Kui ametiasutuse juht keeldub vastavalt lőikele 1 dokumendi vői selle osa avalikustamisest, peab ta teabenőudjale teatama, kus ja millal selles sisalduv informatsioon avaldatakse.

(3) Kui informatsioon ei ole 60 päeva jooksul alates teabenőude saamisest avaldatud vői avalikustatud peab ametiisik koheselt selle eelpoolnimetatud 60 päevase tähtaja möödumisel teabenőudjale andma.

§ 26. Kolmanda poole ärihuvisid kahjustavad materjalid

(1) Ametiasutuse juht peab keelduma teabenőudjale avalikustamast dokumenti vői selle osa, mis sisaldab informatsiooni, mis :

1) avalikustab kolmanda osapoole loendis määratletud ametisaladused vői tema kaubandus-, rahandus-, teadus-, tehnika- vői töösuhete alast infot;

2) hoitakse endastmőistetavalt ja otsesőnu saladuses ja;

3) mille avalikustamine:

1. teeb märkimisväärset kahju kolmanda osapoole konkureerivale seisukohale vői tema positsioonile läbirääkimistel;

2. annab tulemuseks samalaadse informatsiooni, mida riiklik asutus enam ei saa, kuid avalikkuse huvides on, et vastavat informatsiooni jätkuvalt hangitaks;

3. annab tulemuseks rahalist kahju vői kasu ükskőik millisele isikule vői organisatsioonile;

4. avalikustab vahekohtuniku, vahemehe, töövaidlusametniku vői mőne muu töövaidlusi lahendava vői uuriva isiku vői organi aruande vői informatsiooni.

(2) Ametiasutuse juht peab keelduma teabenőudjale avalikustamast informatsiooni, mida saadi maksu deklareerimisel vői koguti maksuvőla fikseerimisel vői maksude kogumisel.

(3) Käesoleva paragrahvi lőikeid 1 ja 2 ei rakendata kui kolmas osapool nőustub informatsiooni avaldamisega vői informatsioon on dokumendis, mis on riiklikus arhiivis vői selle kontrolli all olnud vähemalt 50 aastat.

§ 27. Eraelu kahjustav avalikustamine

(1) Ametiasutuse juht peab keelduma teabenőudjale avalikustamast dokumenti vői selle osa, milles sisaldusva informatsiooni avalikustamine tähendaks pőhjendamatut sekkumist kolmanda osapoole eraellu.

(2) Pőhjendamatu sekkumine kolmanda poole eraellu on isikuinfo avalikustamine, kui:

1) isikuinfo on seotud meditsiinilise, psühhiaatrilise vői psühholoogilise haiguslooga, diagnooside, seisundi, raviga vői hinnangutega;

2) isikuinfo koostati ja see on identifitseeritav kui osa vőimaliku seaduserikkumise uurimises, välja arvatud avalikustamine selles ulatuses, mis on vajalik seaduserikkumise uurimiseks vői uurimise jätkamiseks;

3) isikuinfo eraelu kohta on seotud tulude vői sotsiaalteenuste hüvedega vői heaolu taseme kindlaksmääramisega;

4) isikuinfo eraelu kohta on seotud tööhőive, kutse- vői hariduslooga;

5) isikuinfo saadi tuludeklaratsioonist vői koguti maksude kogumise sihiga;

6) isikuinfo kirjeldab kolmanda osapoole rahanduslikku olukorda, sissetulekut, varasid, vőlgu, omavahendeid, pangasaldot, finantsseisu vői -tegevust vői krediidivőimet;

7) isikuinfo koosneb isiklikest soovitustest vői hinnangutest, iseloomustustest vői isikuhinnangutest kolmanda osapoole kohta vői avalikustamine vőiks avalikustada, et kolmas osapool on salaja hankinud isiklikke soovitusi vői hinnanguid, iseloomustusi vői isikuhinnanguid;

8) isikuinfo näitab kolmanda osapoole rassilist vői etnilist päritolu, soolist suunitlust vői usulisi ja poliitilisi veendumusi vői liikmelisust;

9) isikuinfo koosneb kolmanda osapoole nimest, aadressist vői telefoninumbrist vői e-maili aadressist ja seda kavatsetakse kasutada klientide nimekirjade saatmiseks vői telefoniküsitluseks vői muudel sarnastel eesmärkidel.

(3) Isikuinfo avalikustamine ei ole pőhjendamatu tungimine kolmanda osapoole eraellu, kui:

1) kolmas osapool on andnud avalikustamiseks kirjaliku nőusoleku vői soovinud kirjalikult fikseeritud kujul avalikustamist;

2) eksisteerivad asjaolud, mis mőjutavad kőigi tervist ja julgeolekut ja avalikustamise teade saadetakse kolmanda osapoole viimasel teadaoleval aadressil;

3) Eestis kehtiv őigusakt lubab avalikustamist;

4) avalikustamine toimub uurimistöö vői statistilisel eesmärgil ja toimub vastavuses seaduse nőuetega;

5) tegemist on infoga kolmanda osapoole, kui ametiasutuse ametniku, töötaja vői teenistuja positsiooni, funktsioonide vői eelarvest vői muudest riiklikest ja rahvusvahelistest allikatest (abiprogrammid, projektid ametiisikute osavőtul jms.) makstava tasu vői muude väljamaksete kohta;

6) avalikustamine seletab ametiasutustele kaupu vői teenuseid tagava lepingu finantsilisi vői muid üksikasju;

7) avalikkuse juurdepääs andmetele garanteeritakse vastavalt mőnele muule seadusele;

8) informatsioon käib kolmanda osapoole tehtud kulutuste kohta, kui ta reisib ametiasutuse kulul;

9) avalikustamine paljastab üksikasju ametiasutuse poolt kolmandale isikule garanteeritud litsentsi, loa vői mőne muu analoogse omal äranägemisel kasutatava hüve kohta;

10) avalikustamine paljastab rahalise iseloomuga üksikasju suvalise, kolmandale poolele ametiasutuse poolt eelarvelistest vahenditest antud kompensatsiooni vői toetuse kohta.

4. peatükk TEATAMINE KOLMANDALE OSAPOOLELE

§ 28. Kolmanda osapoole teavitamine

(1) Ametiasutuse juht peab juhul, kui ta kavatseb vőimaldada juurdepääsu dokumendile, mis tőenäoliselt sisaldab informatsiooni, mida vőib avalikustamata jätta vastavalt käesoleva seaduse §§-dele 26 ja 27, teatama oma kavatsusest kirjalikult vastavale kolmandale osapoolele.

(2) Kui amtiasutuse juht ei kavatse vőimaldada juurdepääsu dokumendile, mis sisaldab avalikustamisest välja jäetud informatsiooni vastavalt §§-dele 26 ja 27, vőib ta saata teate oma kavatsusest kirjalikult kolmandale osapoolele vastavalt käesoleva paragrahvi lőikele 3.

(3) Käesoleva paragrahvi esimeses lőikes toodud teade peab:

1. teavitama kolmandat osapoolt teabenőude esitamisest ligipääsuks dokumendile, mis sisaldab informatsiooni, mille avalikustamine vőib mőjutada tema huve vői sekkuda tema eraellu;

2. näitama ära teabenőude esitaja ja kirjeldama dokumendi sisu;

3. selgitama, et 20 päeva jooksul pärast teate saamist vőib kolmas osapool anda kirjalikult nőusoleku avalikustamiseks vői tegema pőhjendatud kirjaliku ettepaneku ametiasutusele informatsiooni avalikustamisest keeldumiseks.

(4) Juhul, kui kolmandale osapoolele saadetakse käesoleva paragrahvi lőike 1 alusel teade, peab ametiasutuse juht teavitama sellest teabenőude esitajat teatades, et

1) teabenőudega soovitud dokument sisaldab informatsiooni, mille avalikustamine vőib mőjutada kolmanda osapoole huve vői rikkuda tema eraelu puutumatust;

2) kolmandale osapoolele antakse vőimalus esitada avalikustamisele vastuväited;

3) otsus, kas teabenőude esitajal vőimaldatakse vői ei vőimaldata tutvuda dokumendiga, tehakse 30 päeva jooksul.

§ 29. Otsustamise ja teatamise tähtaeg

(1) Ametiasutuse juht peab otsustama 30 päeva jooksul alates teate saatmisest vatavalt käesoleva seaduse § 29 lőigetele 1 ja 2, kas vőimaldada tutvuda teabenőudes nimetatud dokumendi vői selle osaga.

(2) Käesoleva paragrahvi lőikes 1 nimetatud otsust ei tehta enne, kui 21 päeva pärast teate saatmist vői enne kolmandalt osapoolelt vastuse saamise päeva, kui see tuli enne 20 päeva möödumist teate saatmisest.

(3) Otsuse tegemisel peab ametiasutuse juht selle kirjalikult saatma teabenőude esitajale ja kolmandale osapoolele.

(4) Teabenőude esitajal ja kolmandal osapoolel on őigus nőuda otsuse läbivaatamist käesolevas seaduses ja muudes őigusaktides kehtestatud korras.

III jagu. TEABEVOLINIK

5. peatükk. TEABEVOLINIK JA TEMA VOLITUSED

§ 30. Teabevolinik

(1) Teabevolinik on Riigikogu juures asuv informatsioonivabaduse tagamise üle riiklikku kontrolli ja järelevalvet teostav iseseisev ametnik.

(2) Oma ülesannete täitmiseks on teabevolinikul őigus ja kohustus:

1) kontrollida käesoleva seaduse ja muude seaduste ning seaduste alusel kehtestatud őigusaktidega sätestatud informatsioonivabaduse tagamise nőuete täitmist;

2) nőuda igalt ametiasutustelt oma tegevuse käigus vajalike igasuguste dokumentide ja materjalide esitamist ning nendega tutvumise vőimaldamist ning vajadusel koopiate esitamist;

3) lahendada talle seoses informatsionivabaduse tagamisega esitatud avaldusi ja kaebusi;

4) teha käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud korras ettekirjutusi/korraldusi informatsioonivabaduse tagamiseks;

5) korraldada käesoleva seaduse kőigi sätete täitmiseks ja seaduse eesmärkide saavutamist mőjutavate asjaolude hindamiseks vajalikke uurimisi;

6) tutvustada käesolevat seadust avalikkusele ja korraldada seaduse täitmiseks vajalikku őpet ametiasutustes;

7) esitada oma ettepanekud ja märkused informatsioni kättesaadavuse käsitluse kohta ametiasutuste poolt esitatavates vői realiseeritavates seadusandlikes kavades ja programmides;

8) teha märkusi ja ettekirjutusi informatsiooni puuduliku kättesaadavuse juhtudel ametiasutuste poolt peetavates informatsiooni kogumise, säilitamise, analüüsi ja edastamise automatiseeritud süsteemides (andmekogudes);

9) juhtida ametiastuse juhi tähelepanu juhtudele, mil eiratakse teabenőudja abistamise kohustuse täitmiseks kehtestatud nőudeid;

10) tühistada käesoleva seaduse alusel valesti määratud lőivusumma informatsiooni saamise eest ning määrata kindlaks seaduslikult maksmisele kuuluva summa;

11) anda seaduses sätestatud juhtudel lubasid ametiasutustes oleva informatsiooni vői selle olemasolu avalikustamata jätmiseks vői ajutiselt teabenőuete vastuvőtmise lőpetamiseks;

12) määrata seaduses sätestatud korras karistusi informatsioonivabaduse rikkumiste eest.

(2) Ametiasutuse juht on kohustatud andma teabevolinikule vői tema poolt volitatud pädevale ametiisikule selgitusi ning vőimaldama juurdepääsu dokumentidele ja materjalidele, kui teabevolinik täidab oma ametiülesandeid.

(3) Kőik ütlused, informatsioon ja dokumendid, mida isik esitab teabevolinikule viimase poolt ametiülesannete täitmisel on kasutamiseks ainult teabevoliniku poolt. Neid on lubatud avaldada ainult teabevoliniku enda poolt, tema nőusolekul vői kohtumenetluse käigus vőttes arvesse seadustes olevaid piiranguid.

§ 31. Teabevoliniku ettekirjutused

Teabevolinikul on őigus teha ametiasutuse juhile järgmisi täitmiseks kohustuslikke kirjalikke ettekirjutusi:

1) kőrvaldada määratud tähtajaks (mitte pikem kui 30 päeva) informatsioonivabaduse seaduse nőuete rikkumine;

2) vőtta määratud tähtajaks tarvitusele seaduste ja nendest tulenvate őigusaktidega ettenähtud informatsioonivabaduse tagamiseks vajalikud abinőud;

3) viia seaduste alusel informatsioonivabaduse tagamiseks vastuvőetud őigusaktid vastavusse seadustega.

§ 32. Teabevoliniku ametissenimetamine ja vabastamine

(1) Teabevoliniku nimetab ametisse Riigikogu 4 aastaks.

(2) Teabevolinikuks vőib nimetada Eesti kodaniku, kes on vähemalt 25 aastane, kellel on kőrgem haridus, ametiülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja isikuomadused ning laitmatu maine.

(3) Teabevoliniku vabastab ametist Riigikogu uue teabevoliniku ametissenimetamisega tema ametitähtaja lőppemisel vői enne seda.

(4) Teabevolinik vabastatakse ametist enne ametiaja möödumist

1) tema tagasiastumise korral;

2) tema surma puhul;

3) üle 4 kuu kestnud vőimetuse puhul oma ametiülesandeid täita;

4) tema suhtes süüdimőistva kohtuotsuse jőustumisel kriminaalasjas.

(5) Käesoleva paragrahvi 4. lőike punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel täidab teabevoliniku ülesandeid ja kannab tema ametikohaga kaasakäivaid őigusi ning kohustusi kuni uue teabevoliniku ametissenimetamiseni teabevoliniku büroo juhataja.

(6) Teabevolinik ei tohi ametisoleku ajal töötada muudel palgalistel töö- vői ametikohtadel.

§ 33. Teabevoliniku sőltumatus ja aruandekohustus

(1) Teabevolinik on oma ülesannete täitmisel sőltumatu ning tegutseb lähtudes Pőhiseadusest, käesolevast seadusest, muudest seadustest ja seaduse alusel kehtestatud őigusaktidest.

(2) Teabevolinik on kohustatud oma tegevusest pidevalt aru andma Riigikogu őiguskomisjonile ning esitab vähemalt 1 kord aastas ettekande informatsioonivabaduse tagamisega seotud küsimustest Riigikogule.

§ 34. Teabevoliniku Büroo

(1) Teabevoliniku ametiülesannete täitmise tagamiseks moodustatab teabevolinik Teabevoliniku Büroo, mille koosseisu suuruse määrab otsusega Riigikogu.

(2) Teabevoliniku Büroo tegevust finantseeritakse riigieelarvest nähes seal ette eraldi alajaotuse - Teabevolinik.

IV jagu. OTSUSTE TAASLÄBIVAATAMINE JA KAEBUSTE LAHENDAMINE

6. peatükk. OTSUSTE TAASLÄBIVAATAMINE

§ 35. Őigus taotleda taasläbivaatamist

(1) Iga isik , kes esitab ametiasutuse juhile (välja arvatud teabevolinik) teabenőude vői taotluse isikuinfo parandamiseks, vőib esitada vaide ja paluda teabevolinikul taas läbi vaadata ametiasutuse juhi otsus, tegevus vői tegematajätmine, mis on seotud teabenőude vői isikuinfo parandamise taotlusega.

(2) Kolmas osapool, keda teavitatakse informatsiooniga tutvumise loa andmise otsusest, vőib teabevolinikult taotleda, et ametiasutuse juhi otsus läbi vaadataks.

§ 36. Taasläbivaaatamise avaldus

(1) Taasläbivaatamiseks esitab taotleja teabevolinikule kirjaliku vaide hiljemalt 30 päeva jooksul arvates taotluse aluseks olnud ametiasutuse juhi otsusest teatavaks saamisest.

(2) Teabevolinikul on őigus mőjuvate pőhjuste olemasolul menetlusse vőtta ka hiljem, kui 1. lőikes ettenähtud tähtajal esitatud vaideid.

(3) Kui ametiasutuse juht ei vasta teabenőudele őigeaegselt, loetakse see dokumendiga tutvumise loa andmiseks keeldumisks ja lőikes 1 toodud tähtaega vaide esitamiseks ei rakendata. Nimetatud vaiet ei vőta teabevolinik menetlusse, kui see esitatakse hiljem kui 3 kuud pärast vastamise tähtaja möödumist.

§ 37. Taotluse läbivaatamine

(1) Teabevolinik peab lahendama taotluse 60 päeva jooksul selle esitamisest.

(2) Teabevolinik nőuab taotluse läbivaatamisel ametiasutuse juhilt, kelle otsuse vastu vaie on esitatud, kirjalikud selgitused vői küsitleb teda suuliselt fikseerides suuliselt antud seletused protokollina.

(3) Teabevolinik vőib kutsuda selgituste andmise juurde taotluse esitanud isiku.

(4) Selgitusi vőib teabevolinikule ametiasutuse nimel anda ka ametiasutuse juhi poolt selleks volitatud esindaja.

(5) Kirjalikud selgitused peab ametiasutuse juht esitama teabevolinikule 10 päeva jooksul alates nende andmise nőude kättesaamisest.

§ 38. Tőestamiskohustus

(1) Dokumendi vői selle osaga tutvumisest keeldumise otsuse vaidlustamisel peab ametiasutuse juht tőestama, et teabenőudjal ei ole őigust tutvuda dokumendi vői selle osaga.

(2) Kui dokument vői osa sellest, millega tutvumiseks luba ei antud, sisaldab kolmandat osapoolt puudutavat informatsiooni ja isikuinfot, peab vaide esitaja tőestama, et dokumendi vői selle osa avaldamine ei kujuta endast pőhjendamatut tungimist kolmanda osapoole eraellu.

§ 39. Taotluse lahendamine

(1) Teabevolinik lahendab asja 60 päeva jooksul alates vaide laekumisest oma korraldusega, millega tal on őigus käesoleva seaduse alusel täpsustada kőiki seaduses toodud tähtaegu ja tingimusi.

(2) Ametiasutuse juhi otsuse peale dokumendiga vői selle osaga tutvumiseks loa andmise kohta esitatud vaide lahendamisel peab teabevolinik:

1) nőudma, et ametiasutuse juht annaks vaide esitajale loa tutvuda dokumendi vői selle osaga, kui teabevolinik tuvastab, et ametiasutuse juht ei olnud pädev vői tal ei olnud seaduslikku alust loa andmisest keeldumiseks;

2) kinnitama ametiasutuse juhi otsust vői nőudma selle veelkordsest kaalumist, kui teabevolinik tuvastab, et ametiasutuse juht oli pädev loa andmisest keelduma;

3) nőudma, et juhataja ei annaks luba dokumendi vői selle osaga tutvumiseks, kui teabevolinik tuvastab, et juhatajal oli seaduslik alus loa andmiseks keeldumiseks.

(3) Muu ametiasutuse juhi tegevuse vői tegevusetuse kohta esitatud vaide lahendamisel peab teabevolinik:

1) nőudma, et täidetaks käesoleva seadusega ettenähtud kohustusi vői rakendatakse selle sätteid;

2) kinnitama §-s 8 toodud tähtajad vői neid lühendama;

3) kinnitama vői vähendama riiglőivu vői muud ametiasutuse nőudmisel käesoleva seaduse alusel makstavat summat, vabastama selle maksmisest vői andma korralduneed tagasi maksta;

4) kinnitama otsuse mitte parandada isikuinfot vői täpsustama sellesse paranduste tegemist;

5) nőudma, et ametiasutus lőpetaks isikuinfo kogumise, kasutamise vői avaldamise, kui see on vastuolus seaduse vői muude őigusaktidega

6) nőudma ametiasutuse juhilt isikuinfo hävitamist, kui see on kogutud vastuolus seadustega.

(4) Teabevolinik saadab oma korralduse koopia vaide esitanud isikule, ametiasutuse juhile ja kőigile § 28 alusel teavitatavatele isikutele.

(5) Teabevolinik esitab iga kolme kuu järel ülevaate tehtud korraldustest ja nende aluseks olnud küsimustest Riigikogu őiguskomisjonile.

§ 40. Teabevoliniku korralduse täitmine

(1) Ametiasutuse juht on kohustatud tebevoliniku korralduse täitma 10 päeva jooksul alates sellest koopia saamisest, kui enne nimetatud tähtaja lőppemist pole ta pöördunud halduskohtu poole korralduse läbivaatamiseks.

(2) Kui ametiasutuse juht esitab käesleva paragrahvi lőikes 1 toodud tähtajaks avalduse asja kohtulikuks läbivaatamiseks, peatatakse teabevoliniku korralduse täitmine kuni kohtuotsuse jőustumiseni nimetatud asjas.

§ 41. Kaebused teabevoliniku tegevuse peale

Igal isikul on őigus pöörduda halduskohtusse kaebusega teabevoliniku otsuse, tegevuse vői tegevusetuse peale.

V jagu. AMETIASUTUSTE INFORMEERIMISKOHUSTUS

7. peatükk. ÜLDINE INFORMEERIMISKOHUSTUS

§ 42. Üldine aktiivne ja passiivne informeerimiskohustus

(1) Ametiasutuse juht on kohustatud tegema kőik, et kodanikud oleksid teadlikud ametiasutuste käes olevatest dokumentidest, pakkuma ise aktiivselt avalikkusele teavet oma tegevusest ja tehes enimnőutava informatsiooni kodanikele igapäevaselt kättesaadavaks kasutades selleks kőiki nende käsutuses olevaid tehnilisi ja organisatsioonilisi vahendeid (aktiivne informeerimiskohustus).

(2) Ametiasutuse juht peab tagama, et kőik dokumendid, mida kodanikud ametiasutusest nőuavad ja mida kodanikel on őigus vastavalt seadustele ja muudele őigusaktidele saada oleksid neile esimesel nőudmisel kättesaadavad käesolevase seaduses ja muudes őigusaktides sätestatud korras (passivne informeerimiskohustus).

§ 43. Avalikele materjalidel ligipääsu tagamine läbi interneti

(1) Igas kohalikus omavalitsusüksuses ja Vabariigi Valitsuse poolt määratud valitsusasutuses ning raamatukogus peab olema avalikkusele avatud ja tasuta kasutatav internetipunkt.

(2) Vabariigi Valitsus kehtestab riikliku avalike ja tasuta internetitöökohtade normatiivi elanike arvu kohta, mida finantseeritakse riigieelarvest..

8. peatükk. DOKUMENDIREGISTRID

§ 44. Riiklik Dokumendiregister

(1) Riigikantselei peab pidama avalikkusele kättesaadavate dokumentide riiklikku registrit - Riiklikku Dokumendiregistrit. Nimetatud registri koopia peab olema interneti kaudu avalikkusele tasuta kättesaadav.

(2) Riiklikus Dokumendiregistris peab olema kajastatud:

1) ametiasutuste ja nende allüksuste korrastatud loetelu, koos nende volitusted ja ülesannete üldise kirjeldusega;

2) iga ametiasutuse hoolde usaldatud vői kontrolli all olevate dokumentide nimekiri ja temaatiline sisujuht;

3) ametiasutuse juhi ametinimetus, töökoha aadress ja töötelefon ning olemasolul internetiaadress;

4) ametiasutuse töötaja vői ametniku, kes oskab vastata küsimustele nimetatud dokumentide kohta, ametinimetus, töökoha aadress ja töötelefon ning olemasolul internetiaadress;

5) riiklike ametiasutuste ja kohalike omavalitsuste kodulehekülgede ja dokumendiregistrite internetiaadressid.

(3) Ametiasutuse juht peab iga aasta 1. veebruariks esitama Riikliku Dokumendiregistri pidajale käesolevas seaduses ja Riikliku Dokumendiregistri pőhimääruses sätestatud andmed.

(4) Riikliku Dokumendiregistri pidaja korraldab hiljemalt jooksva aasta 1. aprilliks registri kohta käiva teatmiku trükkimise ja saadab selle kőigile ametiasutustele. Vastav teatmik peab olema avalikkusele vabalt kättesaadav igas ametiasutuses.

(5) Käesolev paragrahv ei laiene kohalikule omavalitsusele.

§ 45. Kohaliku omavalitsuse dokumendiregister

(1) Iga kohalik omavalitsus peab pidama oma dokumendiregistrit. Kohaliku omavalitsuse dokumendiregister peab olema avalikkusele kättesaadav kohaliku omavalitsuse koduleheküljel ja trükitud kujul kohaliku omavalitsuse ametiasutustes.

(2) Kohaliku omavalitsuse dokumendiregistrisse kantakse:

1) kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ja nende allüksuste korrastatud loetelu, koos nende volitusted ja ülesannete üldise kirjeldusega;

2) iga ametiasutuse hoolde usaldatud vői kontrolli all olevate dokumentide nimekiri ja temaatiline sisujuht;

3) ametiasutuse juhi ametinimetus, töökoha aadress ja töötelefon ning olemasolul internetiaadress;

4) ametiasutuse töötaja vői ametniku, kes oskab vastata küsimustele nimetatud dokumentide kohta, ametinimetus, töökoha aadress ja töötelefon ning olemasolul internetiaadress;

5) kohaliku omavalitsuste dokumendiregistri internetiaadressid.

(3) Kohaliku omavalitsuse dokumendiregistri pidaja saadab iga aasta 1. veebruariks

Riikliku Dokumendiregistri pidajale teatise, milles tuuakse ära kohaliku omavalitsuse dokumendiregistri internetiaadress.

§ 46. Riiklike ametiasutuste teaberegistrid

(1) Iga riiklik ametiasutus peab pidama ja vähemalt 1 kord aastas hiljemalt 1. aprillil publitseerima teatmiku, milles on toodud:

1) riikliku ametiasutuse ja selle allüksuse volitused ja ülesanded;

2) ametiasutusele usaldatud vői tema kontrolli all olevate dokumentide nimekiri;

3) ametiasutusele usaldatud vői tema kontrolli all olevate dokumentide kirjeldus;

4) temaatiline sisujuht.

(2) Nimetatud teatmik peab täies mahus sisalduma ka vastava ametiasutuse interneti koduleheküljel, kui see on vastavalt käesolevale seadusele ja muudele őigusaktidele olemas.

§ 47. Dokumendiregistrite tegelikkusele vastavuses pidamine

(1) Kőik ametiasutused peavad hoidma käesolevas seaduse §§-des 44-46 nimetatud dokumendiregistreid vastavuses tegelikkusega.

(2) Ametiasutuse internetileheküljel asuvat dokumendiregistrit tuleb tegelikkusega vastavusse viia (update’ida ) sellesse kantavate andmete muutumisel.

§ 48. Dokumendiregistrite standardid

Dokumendiregistrite riiklikud standardid ja sinna kantavate andmete ühtse riikliku klassifikaatorite süsteemi töötab välja ja kehtestab Vabariigi Valitsus.

9. peatükk. AMETIASUTUSTE KODULEHEKÜLJED INTERNETIS JA MUUD AVALIKKUSELE KÄTTESAADAVAD MATERJALID

§ 49. Ametiasutuste koduleheküljed internetis

(1) Ametiasutused peavad pidama avalikkusele tasuta kättesaadavaid kodulehekülgi internetis.

(2) Ametiasutuse koduleheküljel internetis peavad olema toodud:

1) ametiasutuse nimetus ja täpne postiaadressaadress;

2) ametiasutuse tegevuse aluseks olevad őigusaktid;

3) ametiasutuse struktuur;

4) ametiasutuse juhi nimi, ametinimetus, töötelefon, internetiaadress, vastuvőtuajad ja lühike elulugu ja foto;

5) ametiasutuses töötavate isikute nimed, ametikohad, töötelefonid ja e-maili aadressid;

6) ametijuhendid;

7) ametiasutuste eelarve

8) ametiasutuse kodanikke teenindavate kohtade aadressid ja vastuvőtuajad;

9) informatsioon ametiasutuse ülesannetega seotud olulisematest tähtaegadest;

10) ametiasutuse dokumendiregister;

11) ametiasutuse poolt pakutavate teenuste osutamisel täidetavate dokumentide blanketid;

12) internetiaadress pöördumiseks ametiasutuse poole;

13) muud ametiasutuse tööd kajastavad andmed.

(2) Iga ametiasutus peab tagama oma koduleheküljel olevate andmete őigsuse.

(3) Ametiasutuste kodulehekülgede üleriikliku standardi, tehnilised nőuded neile ja valitsusasutuste internetilehekülgede koostamise korra ning nomeklatuuri kehtestab Vabariigi Valitsus.

(4) Muude riigivőimuasutuste internetikodulehekülgede koostamise, avamise ja tőele ja Vabariigi Valitsusepoolt kehtestatud standarditele vastavuses hoidmise eest vastutab asutuse juht.

§ 50. Muud ametiasutuste tegevust puudutavad materjalid

Ametiasutuse juht on kohustatud tegema avalikkusele kättesaadavaks trükisena vői muul tehnoloogilisel infokandjal (CD, magnetkettal vms.) dokumendi vői selle osa, kui see on avalikkuse huvides.

VI jagu. RAKENDUSSÄTTED

§ 51. Seaduse jőustumine

Käesolev seadus jőustub järgmisel päeval pärast tema avaldamist “Riigi Teatajas”.

§ 52. Dokumendiregistrid ja standardid

(1) Käesoleva seaduse §§-des 44 - 46 nimetatud dokumendiregistrid asutatakse 1. jaanuariks 2000.

(2) Käesoleva seaduse VI jaos toodud standardid ja muud normatiivid kehtestab Vabariigi Valitsus 1. septembriks 1999.a.

§ 53. Ametiasutuste koduleheküljed internetis ja avalikud internetipunktid

(1) Ametiasutuste koduleheküljed internetis tuleb käesolevase seaduses sätestatud korras ja tingimustel avada 1. jaanuariks 2001.

(2) Juba olemasolevad ametiasutuste internetileheküljed tuleb vastavusse viia käesoleva seaduse ja selle alusel vastuvőetavate őigusaktidega 1. jaanuariks 2000.a.

(3) Käesoleva seaduse §-s 43 nimetatud avalikud internetipunktid tuleb avada hiljemalt 1. jaanuariks 2004.a.

Riigikogu esimees Toomas Savi

Tallinnas, ..... 1998.a.

____________________________________

Esitab 27. oktoobril 1998.a.

Reformierakonna fraktsioon

Seletuskiri Informatsioonivabaduse seaduse eelnőule

Informatsioonivabaduse seaduse eelnőu on koostatud lähtudes vajadusest tagada seaduse tasemel Eesti Vabariigi Pőhiseaduse paragrahvis 44 toodud informatsioonivabaduse pőhimőtte ja üha laiemalt tunnustust vőitva ametiasutuste informeerimiskohustuse pőhimőtte elluviimine Eesti Vabariigis.

Seaduseelnőu koostamisel on autor kasutanud Kanada, USA ja Rootsi vastavaid valdkondi reguleerivaid seadusi, vastava valdkonna kohta avaldatud kirjandust (näiteks Downloading Democracy Government Information in an Electronic Age, Susan M. Ryan, 1996, Hampton Press), internetis olevat informatsiooni ja loomulikult Eestis elavate vastava ala asjatundjate abi. Viimaste hulgast mainiksin eelkőige Ivar Tallo abi seaduse üldise ideoloogia ja Tarmo Kalveti abi seaduse V jao pőhimőtete väljatöötamisel.

Seaduseelnőu on jagatud nelja sisulisse jakku, üldätetesse ja rakendussätetesse.

Seaduseelnőu üldsätetes on antud seaduse eesmärk (§ 1) ja seaduses kasutatav mőisteaparaat.

Seaduse 2 jagu “Informatsioonivabadus” toob kőigepealt ära isikute őiguse saada ametiasutustelt informatsiooni ja sätestab selleks teabenőuete esitamise korra ning nendele vastamise tähtajad ja tingimused. Erinevalt enamusest senikehtivast őigusest sätestab seadus selles osas väga selgelt ametiasutuse juhi isikliku vastutuse pőhimőtte käesolevas seaduses toodud nőuete täitmise eest.

Teise jao kolmas peatükk toob ära need piirid, mille puhul riigiasutuste valduses levate dokumentide avalikustamist vőib piirata. Peatükk on üles ehitatud pőhimőttel, et algul antakse üldine loetelu dokumentidest, mida vőib ette näha “Asutusesiseseks kasutamiseks” (§ 15 lg. 3) ja järgnevate paragrahvidega (§§-d 16-27) täpsustatakse loetelus toodud dokumentide avalikustamisest keeldumise asjaolusid ja näidatakse eraldi ära ka juhud, millal dokumenti ei tohi salastada.

Seaduseelnőu 4. peatüük täpsustab korra, kuidas tuleb informeerida dokumentide avalikustamisel nende avalikustamisega puudutatavaid kolmandaid osapooli.

Seaduseelnőu III jagu annab aluse Eesti őigussüsteemis uue ametiisiku - teabevoliniku - tegevusele. Taolise ametniku vajadust on tunnistanud paljud riigid ja erinevate nimetuste all (Infoombudsman, Information Commissioner) on ta erinevates riikides koos oma aparaadiga olemas. Taolise ametikoha loomist toetab selgelt infotehnoloogia üha laialdasem juurutamine riigiaparaadis ja info muutumine üheks kőige olulisemaks valitsemise vahendiks.

Seaduseelnőu 4. jagu annab korra ametiisikute otsuste peale informatsiooni andmise vői sellest keeldumise kohta kkaebuste esitamiseks. Kaebused esitatakse üldreeglina teabevolinikule, kes on kohustatud need läbi vaatama ja lahendama. Samas ei välista taoline kord vőimalust pöörduda kohtu poole kaebuste läbivaatamiseks.

Seaduseelnőu 5. jagu püüab lisaks passiivsele informatsiooni kogumisele sätestada riigiasutustele kohustuse aktiivselt ja korrastatult informatsiooni pakkuda. Selles osas on sätestatud mitmed uuendused infotehnoloogia kasutuselevőtmiseks riigiaparaadis ja osa täies mahus rakendamine nőuab teatud aega ning resursse.

Seaduse rakendamisega kaasnevad mitmed kulutused, mis osaliselt on vőimalik katta juba praegu riigiasutuste eelarvetes ettenähtud informaatikakulutuste arvel, kuid avalike internetipunktide asutamine iga kohaliku omavalitsuse territooriumil ning teabevoliniku ameti sisseseadmine nőuavad täiendavaid eelarvelisi kulutusi. Erinevate riikide kogemus on näidanud, et nimetatud kulutusi annab oluliselt kärpida eraettevőtluse kaasamisega nimetatud ideede teostamiseks ja seetőttu on väga raske pakkuda välja täpset suurust. Esialgsete hinnangute pőhjal jääb see 20- 150 miljoni eesti krooni vahemikku.

Daimar Liiv

Tallinn

27. oktoober 1998