Pressipeol avalikustati
ajakirjanduspreemiate võitjad
Tallinn,
9. märts 2019. Eesti
Ajalehtede Liit (EALL) avalikustas 8. märtsil Tallinnas
Õpetajate Majas toimunud pressipeol 2018. aasta
ajakirjanduspreemiate võitjad.
EALLi peapreemia ehk aasta ajakirjaniku nominendid on Tiina
Kaukvere Postimehest, Holger Roonemaa Postimehest ja Tarmo
Vahter Eesti Ekspressist.
Aasta ajakirjanik
2018 on Tarmo Vahter.
Võitja saab kullatud sule, mille autorid on metallikunstnik
Ive-Maria Köögard ja klaasikunstnik Katrin Tukmann. Lisaks
preemia 5000 eurot (neto).
Noore ajakirjaniku preemiat ja elutöö preemiat annavad välja
ajakirjandustaustaga eraisikud Hans H. Luik, Igor Rõtov,
Toomas Leito, Jüri Ehasalu ja Margus Mets. Mõlema preemia
suurus on 5000 eurot (neto).
Noore ajakirjaniku nominendid on Martin Laine Postimehest,
Joosep Tiks Eesti Päevalehest ja Jekaterina Minkova
Postimehest.
Noor ajakirjanik
2018 on Joosep Tiks Eesti Päevalehest.
Elutöö preemia
nominendid on Aime Jõgi Tartu Postimehest, Silja Lättemäe
Maalehest ja Ester Šank.
Elutöö preemia
sai Silja Lättemäe Maalehest.
Parima
venekeelse arvamuse nominendid on Oksana Avdejeva
MK-Estonias 3. jaanuaril ilmunud arvamusega „Сережа и Новый
год"; Olesja Lagašina 13. detsembril portaalis Rus.Postimees
ilmunud arvamusega „Метаморфозы не по Овидию: от пятой
колонны до русской цивилизации Марта Хельме ja Erik Gamzejev
Severnoje Poberezjes 14. augustil ilmunud arvamusega
„Нарвский университет — решение или утопия?“.
Parim venekeelne
arvamus on Olesja Lagašina arvamus „Метаморфозы не по
Овидию: от пятой колонны до русской цивилизации Марта
Хельме“, mis ilmus 13. detsembril portaalis Rus.Postimees.
Parima
venekeelse loo nominendid on Jekaterina Pavlova
ja Anastassia Aleksejeva 28. novembril Vecherka.ee-s ilmunud
artikliga „Кронпринц Саудовской Аравии нанимает жителей
Эстонии прислуживать ему во дворце. Опасно ли это?“;
Viktoria Linden MK-Estonias 14. veebruaril ilmunud looga
"Репортаж из палаты N6" ja Inna Melnikova 22. augustil
MK-Estonias ilmunud artikliga „Карьерный рост“.
Parim venekeelne
lugu on 22. augustil MK-Estonias ilmunud Inna Melnikova
artikkel „Карьерный рост“.
Ühekordselt
antakse sel aastal välja ka parima venekeelse
kultuuriteemalise loo preemia. Preemiat rahastab venekeelse
Postimehe peatoimetaja Olesja Lagašina, kes jättis mullu
kevadel 2017. aasta parima venekeelse arvamuse auhinnaraha
välja võtmata. Nominendid on Svetlana Zaytseva Viru
Prospektis 15. augustil ilmunud artikliga „Предварительный и
премьерный показ «Кремлевских соловьев»: аншлаг“, Nikolai
Karajev Rus.Postimehes 1. detsembril ilmunud artikliga «От
сумасшедших – безумному»: оператор Анатолий Заболоцкий о
«Безумии» и фильмах Шукшина“ ja Boris Tuhh 30. augustil
Rus.Postimehes ilmunud artikliga „Наше завтра в зеркалах
утопии и антиутопии“.
Parima venekeelse
kultuuriteemalise loo kirjutas Boris Tuhh ja see ilmus 30.
augustil Rus.Postimehes pealkirkjaga „Наше завтра в зеркалах
утопии и антиутопии“.
Preemiate suurus
on 1000 eurot (neto).
Maakonnalehtede uudise nominendid on Erik Gamzejev
11. oktoobril Põhjarannikus ilmunud looga „Jõhvi võimud on
kitsid palga ja maksude maksjad“; Annika Kuusik ja Sirle
Matt Pärnu Postimehes 2. ja 22. mail ja 13. septembril
ilmunud lugudega, mis rääkisid tulekahjust korterelamus, mis
paljastas ehituspraagi kõigis kaheteistkümnes Pärnu lähedal
asuva Hirvela uuselurajooni kortermajades; Martin Laine ja
Meelis Kalme 7. juunil Pärnu Postimehes ilmunud looga „Jokk
ehk 150 miljoni eurosed sopaaugud keset Tootsit“ ning Marko
Suurmägi Sakalas 12. mail, 14. juulil ja 7. septembril
ilmunud artiklitega, mis kajastasid ridaelamus elavate
inimeste võitlust oma õiguste eest jõuda lepinguni
monopoliseisus oleva vee-ettevõttega.
Parim maakonnalehtedes
ilmunud uudis on 7. juunil Pärnu Postimehes ilmunud lugu
„Jokk ehk 150 miljoni eurosed sopaaugud keset Tootsit“,
mille autorid on Martin Laine ja Meelis Kalme.
Maakonnalehtede arvamuse nominendid on Aime Jõgi
Tartu Postimehes 28. septembril ilmunud looga „Mu ema
jalgratas ja kolm T-särki“, Marko Suurmägi 20. juunil
Sakalas ilmunud looga „Kuidas osta veekeskust nii, et
linnapea vangi ei läheks?“ ja Raul Vinni Saarte Hääles 10.
novembril ilmunud looga „Kuidas saada abi? Tuleb petta
metoodilist juhendit“.
Parima maakonnalehtedes
ilmunud arvamuse kirjutas Raul Vinni ja see ilmus Saarte
Hääles 10. novembril pealkirjaga „Kuidas saada abi? Tuleb
petta metoodilist juhendit“.
Maakonnalehtede olemuse kategooria nominendid on
Katariina Krjutškova 5. mail Sakalas ilmunud artikliga
„Kohtingu tagaotsitavaga lõpetas vahistamine“, Merit Männi
Järva Teatajas 22. detsembril ilmunud looga „Maailmameister
eneseületuses“ ja Anu
Viita-Neuhaus Virumaa Teatajas 8. detsembril 2018 ilmunud
looga „Luuletaja, kel carnicoma linguae“.
Parim maakonnalehtedes
ilmunud olemuslugu on Järva Teatajas 22. detsembril ilmunud
lugu „Maailmameister eneseületuses“, mille autor on Merit
Männi.
Maakonnalehtede
preemiate suurus on 1000 eurot (neto).
Multimeedia nominendid on Mari Mets, Helen Mihelson, Holger
Roonemaa, Maret Müür, Aarne Seppel, Ege Tamm ja Jekaterina
Minkova Postimehes 4. septembril ilmunud looga „Tarkusepäev
ilma lasteta: Eesti 337 kooli, kus kell enam ei helise“;
Mihkel Tamm, Ann-Marii Nergi, Jaanus Lensment, Rauno Volmar,
Andres Putting, Ilmar Saabas, Madis Veltman, Karin
Kaljuläte, Kert Saarma, Oliver Tsupsman, Madis Kallas, Kadri
Nikopensius, Liina Kanarbik., Heleri Kuris, Ats Nukki, Liisi
Viskus, Mart Nigola, Helve Laasik, Henrik Ilves ja Mihkel
Ulk Delfis 18. oktoobril ilmunud looga „Tallinn autostub“;
Ester Vaitmaa, Tanel Saarmann, Mari Kartau, Kristiina
Viiron. Kerttu Pass. Tiit Blaat. Mart Nigola, Heleri Kuris,
Liisi Viskus ja Ats Nukki Delfis 18. juulil ilmunud looga
„Mets“; Gunnar Leheste, Sigrid Salutee, Rasmus Raidla, Mark
Šandali, Oliver Tsupsman, Kiur Kaasik, Heleri Kuris, Mart
Nigola, Kerttu Pass, Raul Ojassaar ja Mihkel Ulk Delfis 12.
augustil ilmunud looga „UEFA Superkarikas Tallinnas
15.08.2018“.
Parim multimeedia
töö: Postimehes 4. septembril ilmunud „Tarkusepäev ilma
lasteta: Eesti 337 kooli, kus kell enam ei helise“, mille
autorid on Mari Mets, Helen Mihelson, Holger Roonemaa, Maret
Müür, Aarne Seppel, Ege Tamm ja Jekaterina Minkova.
Uudise kategooria nominendid on Eeva Esse ja
Priit Pärnapuu Kanal2 saates „Radar“ ja ajalehes Postimees
16. oktoobril ilmunud uudisega „Sadade laste delikaatsed
dokumendid rippusid aastaid avalikult internetis“, Tiina
Kaukvere Postimehes 10. märtsil ilmunud uudisega „Eksituse
tõttu Eesti kodanik“, 24. septembril ilmunud uudisega „Eesti
riik paneb eksituse teel kodanikuks saanud fakti ette“ ja
24. oktoobril ilmunud uudisega „Riigi otsus jätab kolimiseks
kuu“, Otti Eylandt ja Kadri Ibrus Eesti Päevalehes 18.
juunil ilmunud uudisega „Soome on patsientidele ohtlikuks
kuulutanud 13 Eesti arsti. Paljud neist töötavad siin
edasi“, 20. juunil ilmunud uudisega „Arstid: meil ei lasta
kaebusi esitada, kui märkame kolleegi eksimusi“ ja 21.
juunil ilmunud uudisega „Minister Sikkut: me ei suuda
välismaal keelu saanud arstide kohta infot leida“.
Parim uudis: Postimehes 10. märtsil ilmunud Tiina
Kaukvere uudis „Eksituse tõttu Eesti kodanik“, 24.
septembril ilmunud uudis „Eesti riik paneb eksituse teel
kodanikuks saanud fakti ette“ ja 24. oktoobril ilmunud uudis
„Riigi otsus jätab kolimiseks kuu“.
Arvamuse kategooria
nominendid on Tarmo Vahter Eesti Ekspressis 20. juunil
ilmunud arvamusega „Kes kurat loob Eestis riiki, kus keegi
midagi teada ei tohi?“, Joosep Värk Postimehes 14.
aprillil ilmunud arvamusega „Miks ajakirjandus valetab?“ ja
Manona Paris Õhtulehes 31. augustil ilmunud arvamusega „Kiri
pojale esimeseks koolipäevaks“.
Parim arvamus: Eesti
Ekspressis 20. juunil ilmunud Tarmo Vahteri arvamus „Kes
kurat loob Eestis riiki, kus keegi midagi teada ei tohi?“.
Olemuse
kategooria nominendid on Bianca Mikovitš Maalehes 24.
septembril ilmunud looga „Paavstiga lennukis: seal ta
seisis, üleni valges!“, Jaanus Piirsalu Postimehes 10.
veebruaril ilmunud looga „Kolonel Grabbi poja teekond
Norilskis – mittevihast vihani“ ja Madis Jürgen ja Tarmo
Vahter Eesti Ekspressis 19. detsembril ja 27. detsembril
ilmunud lugudega „Kirjaniku surm“.
Parim olemuslugu:
Eesti Ekspressis 19. detsembril ja 27. detsembril ilmunud
lugu „Kirjaniku surm“, mille autorid on Madis Jürgen ja
Tarmo Vahter.
Üleriigiliste
preemiate suurus on 1000 eurot (neto).
Fotoauhinnad. Olemusfoto nominendid: Priit Simson/
Eesti Päevaleht „Kontroll“ Tairo Lutter/ Postimees/ Eesti
Meedia „Iga päev 24 tundi üksi iseendaga“ Jaanus
Lensment/ Delfi „Valik ehk 13 päeva kestnud tööintervjuu“
Aasta parim olemusfoto: Tairo Lutter, Postimees „Iga päev
24 tundi üksi iseendaga“.
Spordifoto
nominendid: Marianne Loorents/ Virumaa Teataja/ Eesti
Meedia „Ilu on vaataja silmades“ Martin Ahven/ Õhtuleht
„Karmid võtted“
Hendrik Osula/ Delfi „ Meistrite puhkepausid“
Aasta parim spordifoto: Martin Ahven/ Õhtuleht, „Karmid
võtted“
Portreefoto nominendid:
Andras Kralla/ Äripäev „Maaparandajast miljonäriks“ Renee
Altrov/ Müürileht „President Kersti Kaljulaid“ Andras
Kralla/ Äripäev „Leida“ Aasta parim portreefoto:
Andras Kralla/ Äripäev „Leida“
Uudisfoto
nominendid: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja/ Eesti Meedia
„Tuli säästis koera, aga peremeest mitte“
Sander Ilvest/ Postimees/ Eesti Meedia „Varing Tammsaare
pargis“ Tairo Lutter/ Postimees/ Eesti Meedia „Ekrelased
ründasid eurosaadik Indrek Tarandit.“ 2018. aasta
parim uudisfoto Tairo Lutter, Postimees „Ekrelased ründasid
eurosaadik Indrek Tarandit.“
Kõikide kategooriate
võidutöödest valis žürii aasta pressifoto ja selle tiitli
pälvis uudisfoto võidutöö Tairo Lutterilt.
Fotoauhindade
suurus on 640 eurot (neto). Fotod saab alla laadida
siit:
https://www.epfl.ee/wordpress/2019/01/08/2018-aasta-parimad-pressifotod/
Video nominendid on:
Eesti Ekspressi ja Delfi video: “Kätetu ujuja Matz:
sinu puue pole kellegi asi. Tuleb lihtsalt teha, mida ise
tahad”, mille autorid on Tiit Blaat ja Oliver Tsupsman. Matz
Topkin võitis suvel paraujumise Euroopa meistrivõistlustel
50m seliliujumises hõbemedali. Käteta ning vaid ühe terve
jalaga sündinud Matz Topkin tahab osaleda 2020. aasta
paraolümpiamängudel Tokyos. Postimehe videosari “Iga samm
on kullast”, mille autoriks on Erik Tikan. Tegemist on
jätkuva videosarjaga, kus aasta jooksul jälgitakse kahe
naise teekonda ajateenistuses. Delfi TV video ”
Põlvkonnavahetus: Eesti esimene suhtlusportaal 10 aastat
hiljem”, mille autoriteks on Sigrid Salutee, Joonatan
Allandi, Kadri Nikopensius ja Mark Šandali. Veel 10 aastat
tagasi ei leidunud Eestis noort, kes ei kasutaks sõpradega
suhtlemiseks Rate.ee keskkonda. Tänaseks näib portaali
keskmine kasutaja olevat keskealine ning peamiselt
elukaaslase leidmisele orienteeritud. Delfi TV uuris,
millist elu elatakse kunagises ikoonilises
sotsiaalmeediaportaalis täna, mil konkurendid on teda
varjutamas.
Parim video: Delfi TV
video ” Põlvkonnavahetus: Eesti esimene suhtlusportaal 10
aastat hiljem”
Vidopreemia suurus on 640 eurot (neto). Videod
saab siit:
https://www.epfl.ee/wordpress/2019/01/14/aasta-pressivideo-2018-nominendid-on-selgunud/
Kujundusauhinnad
Kohalike
väljaannete kogu kujunduse kategooria nominendid:
Saarte Hääl (23. veebruari ja 14. juuni ajalehed), mille
küljendajad ja kujundajad on Liina Õun, Marie Anette Sannik
ja Kristina Saan
Virumaa Teataja (15. septembri ja 1. novembri ajalehed),
autor Toomas Erapart
Pärnu Postimees (23. veebruari ja 22. detsembri
ajalehed), autorid Malle Pirrus ja
Janek
Talpas-Taltsepp
Võitja on Pärnu Postimees
Üle-Eestilise levikuga
väljaannete kogu kujunduse kategooria nominendid:
Postimees (22. septembri ja 28. detsembri lehed). 22.
septembri lehe autorid on küljendaja Silver Alt, küljendaja
Tõnis Vesper, küljendaja Ivo Sokka, küljendaja Taavi
Kristjuhan, kujundaja Jaanus Koov ning 28. detsembri lehe
autorid on
küljendja Silver Alt, küljendaja Ivo Sokka, infograafik
Alari Paluots, disainijuht Kaido Kelp
Õhtuleht (19. juuli ja 22.
detsembri lehed), kujundus Õhtuleht, makett Risto Mandre
Eesti Ekspressi (31. oktoobri ja 27. detsembri lehed),
autorid Tarmo Rajamets - peakujundaja, Tuuli Prees -
kujundaja, Evelin Somelar - kujundaja
Võitja on:
Õhtuleht
Kohalike väljaannete olemuslugude kategooria nominendid:
Tartu Postimehes 12. oktoobril ilmunud lugu „Talvivaara
õppetund“ (lk 4 ja 5), kujundus Artur Kuus
Virumaa Teatajas 24. märtsil ilmunud lugu „Kas tunnete oma
lapse sõpru? Üks neist võib olla VIIN“ (lk 8 ja 9), mille
autor on Toomas Erapart
Pärnu Postimehes 17. märtsil ilmunud lugu “Silla alt
maailmameistriks“ (lk 10 ja 11), autor Janek Talpas-Taltsepp
Sakalas 16. jaanuaril ilmunud lugu „Kellele haamer, kellele
lõng?“ (lk 8), mille autorid on on Katri Henga, Hans Väre,
Marko Suurmägi, Elmo Riig ja Priscilla Õmblus
Võitja
on: Tartu Postimehes 12. oktoobril ilmunud lugu „Talvivaara
õppetund“
Üleriigiliste
lehtede olemuslugude nominendid:
Eesti Ekspressi Areenis 7. märtsil ilmunud kaanelugu
“Nõukaajal polnud seksuaalkavatust vaja, sest noorukeid
aitas ilukirjandus“ (lk 45-47), autor Tarmo Rajamets
Õhtulehes 1. detsembril ilmunud lugu „100 aastat Eesti laste
mänguasju: vineerlehmast neegrinuku ja Lotteni“ (lk 12 ja
13), mille kujundus on Toivo Luht
Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur 12. mail ilmunud
kaanelugu “Kihelkondlik Eesti”, mille autor on kujundaja
Jaanus Koov
Eesti Ekspressis 18. juulil ilmunud lugu „Kes kui palju siis
meie metsa pealt mullu raha taskusse pistis?“ (lk 16-17),
autor Tarmo Rajamets
Võitja
on: Eesti Ekspressi Areenis 7. märtsil ilmunud kaanelugu
“Nõukaajal polnud seksuaalkavatust vaja, sest noorukeid
aitas ilukirjandus“
Kohalike väljaannete
visuaalse kommunikatsiooni kategooria nominendid:
Virumaa Teataja 9. juuni esikülje fotogalerii “Igaühe jaoks
on kuskil oma uks!”, autor Toomas Erapart
Tartu Postimees 19. oktoobril ilmunud fotolooga ““Kaseke”
kaob koos tänavakunstigaleriiga”, kujundus Artur Kuus
Virumaa Teataja 6. oktoobril ilmunud fotorohke
illustratsiooniga loole “Stiil on elamise viis, elu on aga
teadagi kirju”, mille autor on Toomas Erapart
Sakala 23. märtsi juubeliesiküljega, mille autorid on Ain
Kivilaan, Hans Väre ja Elmo Riig
Võitja on: Virumaa Teataja
6. oktoobril ilmunud fotorohke illustratsiooniga loole
“Stiil on elamise viis, elu on aga teadagi kirju”
Üleriigiliste
lehtede visuaalse kommunikatsiooni kategooria nominendid:
Postimehes 25. mail ilmunud infograafika loole
“Bussitranspordis tekib tasuline poolkuu”, mille autor on
infograafik Alari Paluots
Õhtulehes 14. aprillil ilmunud fotolugu “Mida näeb
näitleja lavalt?”, mille kujundus on
Lauri Lepp ja fotod: Stanislav Moškov ning ja 2.
juunil avaldatud fotolugu “Päikeseratta hommikusirutus
Eestimaa kohal”, mille kujundus Lauri Lepp, fotod Robin
Roots
Eesti Ekspressi 21.
novembri Areeni avaküljel ilmunud illustratsioon loole
“Biitide kunst ja äri ehk Miks mõned Nublu lood kostavad
samamoodi nagu mõned välismaa lood”, mille illustraator on
Ats Nukki
Võitja on Õhtulehes 2. juunil avaldatud fotolugu
“Päikeseratta hommikusirutus Eestimaa kohal”
Avatud rühma
nominendid:
Postimees 20. jaanuari Arteri esiküljega “Noor Miljonär
Kristel Kruustük: Sorry, aga mul ei ole kontol miljoneid”,
mille autor on küljendaja Taavi Kristjuhan
Õhtulehe 31. detsembri erileht “Võitluste Aasta”, mille
kujundus on Lauri Lepp, Indrek Siiak, Toivo Luht, Risto
Mandre, Liivi Tantaal
Äripäeva lugude sari Eesti Vabariigi ajaloost läbi
kümnendite, mille autor on Väinu Rozental, kujundajad Ivar
Kuldver, Estel Eli, Miguel Alvarez Aparicio
Eesti Ekspressi suvesari “Kas tead, mida ma teen sel
suvel?”, mille autor on Tarmo Rajamets, fotod Vallo Kruuser,
Karin Kaljuläte jt
Võitja on: Õhtulehe 31.
detsembri erileht “Võitluste Aasta”
Digilehtede
artiklivaadete kategooria nominendid on Eesti Ekspress
ja
Postimees.
Võitja on Eesti
Ekspress
Digitaalsete
üksikprojektide kategooria nominendid:
Postimees veebiprojektidega “Tarkusepäev ilma lasteta. 337
kooli, kus kell enam ei helise” ja “Olümpiamängud 2018”
Eesti Ekspress looga “Kirjaniku surm. Lugu sellest, kuidas
tapeti Silver Anniko ja tema elukaaslane Laine Mets”.
Kujundus: Heleri Kuris, Ats Nukki, Mart Nigola
Võitja on
Postimees veebiprojektiga “Tarkusepäev ilma lasteta. 337
kooli, kus kell enam ei helise”
Bonnieri preemia nominendid on Eesti Päevalehes
27., 28. ja 30. augustil ilmunud Joosep Tiksi artiklid
Kanuti vägivaldsetest noortest; Eesti Rahvusringhäälingus
Pealtnägijas 9. mail eetris olnud Mihkel Kärmase ja Anna
Pihli uuriv telelugu Igor Mangist; Postimehes 29. augustil
ja 29. detsembril ilmunud Holger Roonemaa artiklid Venemaa
mõjutustegevuse paljastamisest Eestis ja lähiriikides; Eesti
Rahvusringhäälingu uudisteportaalis 12. juunil, 20.
septembril ja 7. novembril ilmunud Merilin Pärli kirjutatud
artiklid ning Eesti Ekspressis 18. juulil ja 26. septembril
ilmunud Kirsti Vainküla kirjutatud artiklid, mis rääkisid
vanemliku hoolitsuseta pisipoisist Martinist, kelle
lapsendamisega tekkisid lastekaitsjate erapoolikuse tõttu
probleemid.
Bonnieri preemia võitjad
on: Kirsti Vainküla Eesti Ekspressist ja Merilin Pärli
Rahvusringhäälingust.
Bonnieri preemia
suurus on 5000 eurot ja seda rahastavad Rootsi
meediakontsern Bonnier ja ajaleht Äripäev.
EALL
|
|