"Erinevuste poolt. Diskrimineerimise vastu” ajakirjanduskonkursi võitis Silja Paavle Õhtulehest

Tallinn, 27. oktoober 2009. Tänasel Eesti Ajalehtede Liidu seminaril kuulutati välja Euroopa Komisjoni ajakirjanduskonkursi “Erinevuste poolt. Diskrimineerimise vastu” võitjad. Peaauhinna sai Õhtulehe ajakirjanik Silja Paavle, erikategooria parimateks kuulutati Kadri Ibrus Eesti Päevalehest ning Kadri Jakobson Äripäevast. Auhinnad andis üle Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar.

Silja Paavle artikkel kandis pealkirja “Pimeda raskused füüsikat õppides: kuidas mõista valgust, mida pole näinud?”. Žürii tõstis esile tõstatatud teema aktuaalsust – puuetega inimeste toimetulekut olukordades, mida paljud võtavad iseenesestmõistetavana. Ühtlasi viitab artikkel haridussüsteemi kitsaskohtadele ning purustab mitmeid puuetega inimestega seotud stereotüüpe. Žürii tunnustas ka Silja Paavle järjepidevust erivajadustega inimeste eluolu oskuslikul kajastamisel Õhtulehes.

Ajakirjanduskonkursi erikategoorias võistlesid kirjutised, milles käsitleti seost vaesuse ja ebavõrdse kohtlemise vahel. Žürii tunnustas kahte võrdselt head kirjutist – Kadri Jakobsoni (Äripäev) artiklit “Narva kiriku halastamatu äri surnutega” ning Kadri Ibruse (Eesti Päevaleht) lugu “Vägivaldse mehe võimu all elav naine ei saa lahutada”.

Kadri Jakobsoni artikkel tõstatas küsimuse kiriku rollist tänases Eestis ja pälvis žürii tunnustuse julguse eest delikaatse teema käsitlemisel. Kadri Ibruse artikli puhul toodi esile koduvägivalla, väärikuse ja vaesusega seotud juhtumi tundlikku kajastamist ning olulise teema märkamist.

Kokku esitati sel aastal “Erinevuste poolt. Diskrimineerimise vastu” ajakirjanduskonkursile 22 artiklit või artiklite seeriat, mida on rohkem kui eelmisel aastal. Žürii hinnangul oli võistlustööde üldine tase mullusest kõrgem ning huvitavate teemapüstituste tõttu toodi esile ka Igor Kotjuhi artiklit “Eesti ettevõtted – liiga monokultuursed?” Eesti Päevalehes ning Eve Heinla artiklit “Natuke vaesust ei tee üldse paha” Õhtulehes.

Võidutööde autorid said auhinnaks kinkekaardid Rahva Raamatult – üldkategooria võitja vastavalt 600 ning erikategooria võitjad 200 euro väärtuses.

Ajakirjanduskonkursi Eesti žüriisse kuulusid Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar, Inimõiguste Keskuse juht Marianne Meiorg, ajakirja Director peatoimetaja Taivo Paju ning õiguskantsleri nõunik Kristiina Albi.

1. novembrist 2008 kuni 31. augustini 2009 esitasid enam kui 500 veebi- ja trükiajakirjanikku kogu Euroopast konkursile artikleid, mille kaudu tõsteti lugejate teadlikkust diskrimineerimisjuhtudest ja mitmekesise ühiskonna eelistest. Igas liikmesriigis valis oma riigi võitjad välja asjatundlik žürii, mille esimeheks oli Euroopa Komisjoni esindaja ning kuhu kuulusid kodanikuühiskonna esindajad, diskrimineerimisvastase võitluse asjatundjad ja ajakirjanikud. Novembris valib Euroopa žürii välja Euroopa ajakirjanduskonkursi üldvõitjad. Teises voorus osalevad kõik täna välja kuulutatud siseriiklikud võitjad. Kuuendat aastat järjest austatakse selle auhinnaga ajakirjanikke, kes aitavad kaasa mitmekesisuse eeliste paremale mõistmisele ja võitlusele diskrimineerimisega usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse, rassilise või etnilise päritolu tõttu. Sel aastal võistlesid erikategoorias artiklid, mis käsitlevad seost vaesuse ja diskrimineerimise vahel.

Ajakirjanduskonkurss korraldatakse Euroopa Ajakirjanike Liidu, noorte ajakirjanike assotsiatsiooni European Youth Press ja Euroopa Ajakirjanduskeskuse koostöös. Konkursi Eesti-poolseks partneriks oli Eesti Ajalehtede Liit.

EALL