2006. aasta ajakirjandusauhindade võitjad

Tallinn, 2. märts 2007. Eesti Ajalehtede Liit andis täna õhtul Tallinnas Õpetajate Majas toimunud pressipeol üle 2006. aasta ajakirjandusauhinnad.

Bonnieri preemiale pretendeerisid Kadi Heinsalu 8. novembril 2006 Äripäevas ilmunud artikkel „Arco Vara küsib korteriostjatelt kolmandiku raha juurde”, mis paljastas Eesti suurima kinnisvarafirma Arco Vara kavatuse taganeda korteriostjatega sõlmitud lepingu tingimustest ning nõuda korteribroneerijatelt kolmandiku võrra lisaraha ning mille avaldamine sundis kinnisvarafirma oma hinnapoliitikat muutma ja lepingutest kinni pidama; Argo Ideon ja Tarmo Vahter Eesti Ekspressis 17. augustil  ilmunud artikliga „Toomas Annuse meistriklass”, mis näitas umbes 15 aastatkestnud tehinguterea varal, kuidas Eesti üks rikkaim inimene Toomas Annus oskab teenida raha, kui samal ajal avalik sektor peab oma huvide kaitsmisel järeleandmisi tegema; Ralf Martin Soe Äripäevas 13. aprillil 2006 ilmunud artikkel „Ümbrikupalk Grossi juurest”, mis paljastas avaliku saladuse ettevõtja Oleg Grossi ettevõtetes makstavate ümbrikupalkade kohta ning Sulev Vedler ja Tarmo Vahter Eesti Ekspressis 12. oktoobril ilmunud artikliga „Kahtlustus: Maa-ameti juht võttis 11 miljonit krooni pistist”, mis näitas esimesena Eestis, milles kahtlustatakse maa-ameti kõmuliselt vahistatud juhti.

Bonnieri preemia võitis Kadi Heinsalu. Meediakontserni Bonnier ja ajalehe Äripäev välja pandud preemia suurus on 40 000 Rootsi krooni.

Uuriva ajakirjanduse konkursi žürii valis nominendid välja 14 töö seast. Tööde tase oli hea. Esikohale konkureerisid artiklid kahest väljaandest – Äripäevast ja Eesti Ekspressist. Žürii lähtus otsuse tegemisel eelkõige artikli ajakirjanduslikust meisterlikkusest, selle mõjukusest ja sõnumist ühiskonnale. Võidutööd iseloomustas lihtsus ja selgus ning selle mõju oli žürii hinnangul väga suur. Loo avaldamine sundis kinnisvarafirmat oma hinnapoliitikat muutma ja lepingutest kinni pidama. See hoidis ära ka teiste kinnisvarafirmade poolt klientidelt lisaraha küsimise.   

Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1984. aasta lend andis välja Noore ajakirjaniku preemia. Nominendid olid Gert Hankewitz Äripäevas 14. juulil ilmunud intervjuuga „Ants Pak: vanem ise sokutab lapse meile”, Andero Kaha SL Õhtulehes 7. juulil ilmunud reportaažiga „Kas Peeter Jõgioja põles viimast korda?”, Viktoria Ladõnskaja 11. mail Eesti Ekspressis ilmunud looga „Kuidas elu Mujal läheb?”, Ralf Martin Soe Äripäevas 28. juulil ilmunud artikliga „Teenindaja eelistab rikast” ning Toivo Tänavsuu 27. veebruaril Eesti Päevalehes ilmunud looga „Almunia: Eesti üleminek eurole 1. jaanuaril 2007 väheusutav”.

Noore ajakirjaniku preemia saab Toivo Tänavsuu. Tema Eesti Päevalehes ilmunud intervjuus Euroopa Komisjoni rahandus- ja majandusvoliniku Joaquin Almuniaga öeldi esimest korda välja, et  1.jaanuarist 2007 Eestis eurot kasutusele ei võeta. Intervjuu oli žanriliselt stiilipuhas, asjatundlik, ründav, üldarusaadav. Noore ajakirjaniku preemia suurus on 1000 eurot.

Parima uudise tiitlile pretendeerisid Toomas Sildam ja Rasmus Kagge Postimehes 13. septembril ilmunud looga „Laskja otsimine kirja teel võttis väärt aega”, Ralf Martin Soe Äripäevas 25. oktoobril ilmunud uudisega „Rebase astumine Keskerakonda käivitas Sakala keskuse arenduse” ning Kirsti Vainküla SL Õhtulehes 8. novembril ilmunud uudisega „Oliver Kruudat ähvardab kriminaalasi.

Uudise kategoorias osutus parimaks Postimehe ajakirjanike Rasmus Kagge ja Toomas Sildami lugu tulistaja otsimisest kirja teel. Loost selgus, et Tallinna linnaametniku Tatjana Sarzanova elu võis sõltuda ühest politseiasutuste vahel aeglaselt liikuvast kirjast. Lugu avas puudujäägid politseis ja kui see viga sai likvideeritud, mida ma väga loodan, siis võib arvata, et tulevikus jääb tänu sellele artiklile nii mõnigi kuritegu sooritamata.

Olemusloo nominendid olid Madis Jürgen Eesti Ekspressis 27. juulil ilmunud looga „Head teed, Palladium”, Viktoria Ladõnskaja Eesti Ekspressis 19. juunil avaldatud looga „Surra pisarates ja uriiniloigus”, Alo Lõhmus Eesti Ekspressis 12. jaanuaril 2006 avaldatud looga „Kooli tapmine” ning Villy Paimets Äripäevas avaldatud seeriaga kohalikest kuningatest, mis paljastab Eesti linnade tegelikud otsustajad („Kohtla-Järve Ossipenko haardes”, „Üle linna Munski” ja „Keilas tegutseb Ossipenko kloon”).

Olemusloo kategoorias sai võidu Eesti Ekspressi ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja ülimalt  kaasakiskuva ja aastast selgelt meelde jäänud looga olukorrast hooldushaiglas. Autor veetis nädala hooldushaiglas ja tuvastas, et vajakajäämisi on seal ohtralt ja inimväärsest elust paraku rääkida ei saa. 

2006. aasta parimad arvamuslood on Mati Feldmanni Äripäevas 28. märtsil ilmunud arvamus „Juriidiliselt on kõik korrektne – asjaga j.o.k.k.”, Mihkel Muti arvamus 3. veebruari Eesti Päevalehes „Presidendist lähiajaloo taustal” ning Barbi Pilvre 2. novembril Eesti Ekspressis ilmunud arvamus „Šokolaadipoisid vikerkaarel”.

Kommentaari preemia läheb Äripäeva ajakirjanikule Mati Feldmannile kommentaari „Juriidiliselt on kõik korrektne – asjaga jokk” eest. Tegu on mõjuka arvamuslooga ja mis ülioluline – sealt on pärit tabav väljend „jokk”. Sellest sõnast on saanud kõigile mõistetav lühend.

Žürii hinnangul oli kõikides kategooriates  tänavu hulk tugevaid töid ja õige mitu väga tugevat tööd. Traditsiooniliselt tuli välja valida nii uudise, olemusloo kui kommentaari kategoorias üks kõige parem. Pärast žürii liikmete vaidlusi ja vastastikuseid veenmisi toimunud hääletusvoorus said esikoha pälvinud tööd ülekaaluka toetuse.

Iga pressipreemia auhinna võitja saab 10 000 Eesti krooni suuruse preemia.

Maakonnalehtede olemuse kategoorias olid nominendid Merili Nikkolo Järva Teatajas 22. juulil avaldatud looga „Lapsehoidja närvid panevad proovile ulakad lapsed ja nõudlikud vanemad, Asso Puidet Pärnu Postimehes 2006. aasta jaanuaris ilmunud lugudeseeriaga Manija saare elust-olust ning Teet Roosaar Pärnu Postimehes eelmise aasta alguses avaldatud seeriaga välismaal töötavatest pärnumaalastest. 

Olemusloo, reportaaži ja artikli kategoorias tõi Asso Puidetile Pärnu Postimehest esikoha hea ja isikupärane jutustamisoskus, oskus tuua lugejani elavaid pilte. Žürii liikmed tõdesid mitmeid samas kategoorias esitatud töid hinnates, et hea teemaleid ei olnud alati toetatud sama tugeva ülesehitusega, puudu jäi atraktiivsusest ja säravast stiilist. Kohati võis ka jääda mulje, et avaldatu pikkus tulenes kujunduslikest eelistustest.

Maakonna uudise kategooria parimad on Erik Kalda Põhjarannikus 11. augustil 2006 avaldatud uudis „Keskkonnaametnikud lõbutsesid tuleohtlikus metsas”, Tiia Linnard Põhjarannikus mullu aprillis avaldatud uudisega Ida-Virumaa psühholoogilise abi keskuse juhatajast ning Rannar Raba Sakalas 10. märtsil avaldatud uudisega „Ugala on hädas jultunud koolilastega”.

Uudiste kategoorias oli tase tänavu tugev nii sisu kui vormi poolest. Kandidaate esikohale oli palju ning seda kõrgemalt tuleb hinnata, et esimese ja teise koha said sama ajalehe - Põhjaranniku - ajakirjanikud. Erik Kalda uudis sellest, kuidas keskkonnaministeerium pidas tuleohu tõttu suletud metsas suvepäevi oli aktuaalne, leidis laialdast tsiteerimist muus meedias ning pakkus ka laiemat üldistust. 

Arvamuse kategoorias on nominendid: Nils Niitra arvamus 6. oktoobri Tartu Postimehes „Tagastagem maa ürgeurooplastele”, Aavo Siku arvamus 17. jaanuari Uma Lehes „Imä vai lõbunaanõ” ning Aivar Õepa arvamus 22. juuli Lääne Elus „Teie bensiin, meie ideed”.

Arvamusloo kategoorias oli varasemast rohkem võistlustöid, samas puudusid lõppvalikus nö külalisesinejad. Nils Niitrale Tartu Postimehest tagasid ülekaaluka võidu ladus argumentatsioon, selge kodanikupositsioon ja südamest tulnud kirglikkus.

Iga auhinna võitja saab 5 000 Eesti krooni suuruse preemia.

Uudisfoto üleriiklikus kategoorias on nominendid: Toomas Huigi 1 märtsi Postimehes ilmunud foto õlikatkus vaevlevate luikede päästmisest; Joosep Martinsoni 24. aprillil Eesti Päevalehes ilmunud foto Eesti hokiväravast mängust  Poola vastu; Liis Treimanni 13. novembri Postimehes ilmunud foto meeleavaldajat löönud abipolitseinikust..

Aasta uudisfoto tegi Toomas Huik.

Žürii liikmed tõstsid üles järgmised küsimused: Kuidas defineerida uudisfotot?. Kas hinnata seda, et fotograaf on olnud õigel kohal ja täpselt õigel hetkel päästikule vajutanud? Või tõsta esile, et foto suudab lugu rääkida ka ilma allkirja ja ajakirjanikuta?

„Uudis muutub mõjuvaks alles siis, kui tal on olemus sees,” ütleb tegevfotograaf Tiit Veermäe. „Kui asi lihtsalt „jäi peale”, siis sünnib sellest harva võidupilt.” Kui sul pilt ka kolme nädala pärast meeles on, siis oled ilmselt suutnud tabada nii hetke kui olemust. Toomas Huigi foto õlireostusest tundus nendele kriteeriumitele vastavat.

Maakonnalehes ilmunud parima uudisfoto tiitlile pretendeerivad: Peeter Kümmeli 14. juunil Sakalas ilmunud foto majapõlengus evakueeritud vanamemmest; Ants Liiguse 7. märtsi Pärnu Postimehes ilmunud  foto relvastuvast Pärnu linnavalitsusest; Tairo Lutteri 18. mai Virumaa Teatajas ilmunud värvikas foto tulekahjust, mis hävitas kahe inimese kodu ja autotöökoja.

Aasta maakonnalehe uudisfoto tegi Peeter Kümmel.

Tulekahju on kahtlemata uudis. Põleng toob fotole dramatismi, värvi, dünaamilisust. Tuld kustutavaid inimesi pildistades saab lihtsa kompositsioonivõttega tuua vaataja otse tandrile. Seepärast on lihtsam  jäädvustada põlengu juures kiivrite ja voolikutega töömehi. Peeter Kümmel on märganud  Viljandi kesklinnas hoopis õnnetusest pääsenud memme. Klassikalist pildikompositsiooni (eks ole me selliseid kaadreid kohanud ka Liibanonist ja Iraagist) ei maksa häbeneda, kui see annab asja paremini edasi.

Aasta olemusfoto nominendid üleriiklikus kategoorias on: Andras Kralla 7. juuli Äripäevas ilmunud pilt põduratest sõduritest väeosa laatsareti ees jäätist limpsimas;

Vallo Kruuseri  9. novembri Eesti Ekspressis ilmunud foto  USAst pärit rassistlikust kihutuskõnelejast Valga skinheadide keskel; Joosep Martinsoni 16. mai Eesti Päevalehes ilmunud  foto BC Kalev/Cramo saatusliku mänguvea teinud mängijast varumeeste pingil; Raul Mee 7. aprilli Äripäevas ilmunud portreefoto Tallinki suuromanikust Ain Hanschmidtist, kes tiivustab vilega kabareetrupi esinemist;

Marko Mummi 25. aprilli Eesti Päevalehes ilmunud fotoseeria Ruhnu karu otsingutest.

Aasta olemusfoto tegi Andras Kralla. Pidžaamades põdurad noorukid hospidali ees jäätist limpsimas, samal ajal, kui nende teenistuskaaslased rividrilli teevad -  Andras Kralla on leidnud hea kujundi iseloomustamaks  olukorda, kus vaid kolmandik armeeteenistusealisi noormehi on tervise poolest liiga nõdrad püssi kandma. „Viilimise supernäide!” ütles üks žüriiliige. Otsekui Hašeki raamatust maha astunud.

Maakonnalehtedes ilmunud olemusfotodest hinnati parimateks: Margus Ansu 11. mai Tartu Postimehes ilmunud kunstnik Peeter Alliku portreed; Andrus Eesmaa  11. veebruari Järva Teatajas ilmunud fotot kodututest; Ants Liiguse 2. mai Pärnu Postimehes ilmunud pilti metsapõlengust; Tairo Lutteri 7. septembri Virumaa Teatajas ilmunud fotojäädvustust sportlase kukkumisest Rakvere rattamaratonil.

Parima maakonnalehe olemusfoto 2006. aastal tegi Andrus Eesmaa.

Tavaliselt esitatakse fotokonkursile kõige rohkem poliitikute pilte, olgu siis uudis- või olemusfotode rühmas. Tundub, et tähtis tegelane foto peal iseenesest tagab pildile autoriteetsuse ja edu.  „Poliitikut pildistada on sama mis loomaaias safarit pidada,”  ütleb üks tunnustatud fotograaf. „Nad tuuakse puurides kohale ja muudkui plõksi!”

Just kohalikest lehtedest leiame aga sooje ja inimlikke portreesid, milles on harva teesklust ja võltstundeid. Elu pahupoole tegelasi jäädvustades üritatakse tihti rõhutada inimväärikuse puudumist, viletsust, vaeva ja inimlikku kannatust. Andrus Eesmaa on Paide linna ainukesi kodutuid portreteerides valinud poeetilise lähenemisviisi. Tulemuseks ebatüüpiline jõulupostkaart, harjumuspärasest sootuks erinev kaader elu varjupoolelt. 

Kujundusauhindade nominendid on Tartu Postimees, Eesti Ekspress, Sakala, Lääne Elu, Virumaa Teataja, Maaleht, Postimees, Eesti Päevaleht ja Äripäev. 

Võitjad kategoorias tiraažiga üle 20 000:
1. Kogu kujunduse kategoorias võitja ja 15 000 kroonine preemia Eesti Päevaleht.
2. Esikülgede kategoorias pälvis kuldauhinna Äripäev ja hõbeda Eesti Ekspress.
3. Uudistekülgede kategoorias sai kuldauhinna Eesti Päevaleht ja hõbeda Äripäev.
4. Olemuskülgede kategoorias sai kuldauhinna Maaleht ja hõbeda Postimees.

Võitjad kategoorias tiraažiga alla 20 000:
1. Kogu kujunduse kategoorias võitja ja 15 000 kroonine preemia Virumaa Teataja.
2. Esikülgede kategoorias sai kuldauhinna Virumaa Teataja, hõbe jäi välja andmata.
3. Uudistekülgede kategoorias sai kulla Lääne Elu, hõbe välja andmata.
4. Olemuskülgede kategoorias sai kuldauhinna Sakala, hõbe välja andmata.

Žürii otsustas välja anda ka kaks Ohhoo! auhinda, kumbki 2500 krooni. Auhinna said  Tartu Postimees ja Eesti Ekspress.

Žürii hindamiskriteeriumid olid samad, mis varasematel aastatel: vaadati eelkõige seda, kuidas sisu on kujunduse abil esile toodud; kas kujundus on mõjuv ja tähelepanu tõmbav, loogiline ja puhas.

Eesti ajalehtede kujundus on heal tasemel. 4-5 aastaga on saavutatud stabiilsus. Konkursile oli saadetud palju külgi, kus kõik oli korrektne: kõigi ajalehekujundusreeglite järgi paigutatud pilt ja jutt ja lisaelemendid. Ehk tublilt ja korralikult tehtud ajalehed. Selle aasta kujunduskonkursi žüriid ei üllatatud peaaegu üldse; mõned sähvatused olid, aga üldmuljena oli uusi ideid, vaimukust, loomingulisust ja julget katsetamist, nauditavat väljamängu vähevõitu. Napilt esitati infograafikuid ja joonistusi. Seega arenguruumi on.

Maaleht
Maalehe sees oleks olemuskülgede kuldauhinna võitnud “Naera terviseks” meeldis žüriile vaimuka lahenduse poolest. Ka tehniliselt polnud tööle midagi ette heita. Hea, et Maaleht katsetab ka joonistustega.

Tartu Postimees
Esile tõsteti, et Tartu Postimees tahab oma lugejat üllatada ning tahab tegelda töömahukate asjadega. Selle kinnituseks, et üks “Ohoo!”- auhindadest läks Tartu Postimehele.

Äripäev
Äripäev tuli välja uue kujundusega. Äripäeva kujundusmuudatus näitas, et ajalehekujunduses on kaks teed: kas sarnaneda internetiga või jääb ajaleht ajaleheks. Äripäeva uus kujundus on valinud esimese. Kirgliku arutelu käigus toodi esile: Äripäev on modernne, mänguline, nooruslik (või liiga noortepärane). Kadedaks tegevalt ilus, hea värvikasutus.

Eesti Päevaleht
Kaasaegne. Kujundus paika loksunud. Filigraanne uudisgraafika. Kohati on leht liiga tekstiline. Head fotod vajavad rohkem ruumi. Ka suured fotod jäävad mõnikord nõrgaks. Infokastid liiga suured. Taustaga infokaste raske lugeda. Makett paigas,  võiks võtta kujundust “vabamalt”.

Eesti Ekspress
Eesti Ekspress  paistis konkursil silma üllatavate ja heade lahendustega Areeni esikülgedega ning olemuslugude külgedega. Viimastel domineerisid tugevad fotod  või mängulised lahendused (“Keegi ei teinud midagi”). Nii sisuliselt kui kujunduslikult teeb Eesti Ekspress ära asju, mida teised on küll “proovinud”, kuid mis on jäänud sisuliselt mõtestamata või pealiskaudseks. “Ohoo!”- preemia pälvinud töö on selle ere näide. “Rikkad vallad-vaesed vallad” teemana on Eesti ajakirjanduses kajastatud mitu korda, kuid Eesti Ekspress valas selle lõpuks ka kohasesse vormi.

Virumaa Teataja
Võitis kogu kujunduse preemia ja kuldauhinna esikülgede kategoorias. Võidu tõi ühtlane hea tase, julge ja hea fotokasutus. Viimane väljendub just auhinna võitnud esiküljel. Pluss natuke leidlikkust. Fontide ja trükiga probleeme pole. Küsimus: kuidas edasi minna, milliseid uusi võimalusi leida ja proovida.

Lääne Elu
Tubli leht. Väga lihtsa ja selge kujundusega. Hea lugeda. Uudisküljed klassikalised. Illustratsioonid  natuke “kohmakad”. Olemuslugude küljed pakkusid tugevat konkurentsi kuldauhinna võitnud Sakala külgedele just heade ideede poolest.

Sakala
Head kirjad, head värvid, korralik trükk. Hästi struktureeritud leheküljed. Lugejad võivad olla kindlad, et saavad heal tasemel korralikult tehtud lehe. Ka olemuslugude kategoorias kuldauhinna võitnud küljed (“Pähksaar on kui kaabulott Võrtsjärves”) olid klassikalised – lihtsad, seal oli õhku, väljapeetust ja ei midagi ülearust.

EALL