|
Keelesoovitused
liikmeslehtedele
Tallinn, 20. aprill 2005.
Eesti Ajalehtede Liit korraldas 19.
aprillil koostöös Eesti Keele Instituudiga ajalehtede
keeletoimetajatele ja toimetajatele seminari "Mis ohustab (ajalehe)keelt?",
kus osalejad said kaasa ka keelesoovitused.
Ajalehtede küsimuste ja ettepanekute
põhjal kokkupandud soovitused leiate siit:
SUURE JA VÄIKESE ALGUSTÄHE
SOOVITUSI
I. Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimetused
Reeglistiku annab Tiiu Erelti „Eesti
ortograafia“ (1999, lk 28–30; kohe ilmumas uus trükk). Tähtsad on
• teksti liik, kus nimetust kasutatakse:
– tavakasutuses (uudistes, kommentaarides, ülevaadetes) sobib
väiketäht,
– ametlikus kasutuses (siia võib arvata ka nt lehekuulutused) sobib
suurtäht;
• nimetuse täielikkus ja ametlikkus:
– läbiv suurtäht näitab nimetuse täielikkust ja ametlikkust (Tallinna
21. Kool, Eesti Teaduste Akadeemia),
– väiketähed näitavad, et nimetust ei kasutata ametlikul või täielikul
kujul või kirjutaja pole selles kindel (21. kool, teaduste akadeemia);
• asutuse, ettevõtte või organisatsiooni staatus:
– täielikkust ja ametlikkust on tavaks näidata nende asutuste jm puhul,
kes on juriidilised isikud; allüksuste ja allühenduste puhul seda ei
tehta. NB! Piiri määramine on enamasti keeleväline küsimus, kuid
keelekorraldajad ei ole keelanud suure algustähe kasutust juhtudel,
kui endine suur ja iseseisev organisatsioon kuulub mingi laiema
juriidilise isiku võimkonda (ülikoolide instituudid, raamatukogud jm).
Kahtluse korral on alati õige väiketäht.
• nimetusfraasi nimeomasus:
– kui nimetus on selline, et väiketähe puhul tekiks kahtlus, kas on
mõeldud kindlat asutust vms, siis sobib suurtäht (Eesti Pank, vrd
Eesti pank ’üks Eestis asuvaid panku’; Euroopa Komisjon, vrd Euroopa
komisjon ’Euroopa probleemidega tegelev (suvaline) komisjon’;
lühinimetus Krediidipank /mitte Eesti Krediidipank/, vrd krediidipank
’krediitidega tegelev pank’);
– kui nimetuse alguses on tüübitähis AS, OÜ vms, siis loetakse
grammatilistel kaalutlustel järgnev osa tervikuna nimeks, mida tuleks
kasutada läbiva suurtähega ka ilma lühendita juhtudel (AS Järvakandi
Klaas ~ Järvakandi Klaas, AS Taastava Kirurgia Keskus ~ Taastava
Kirurgia Keskus; seda kaalutlust ei tuleks siiski rakendada, kui
tüübitähise järel on täiesti tavaline nimetus, vrd AS Kubija Hotell,
ent tavakasutuses siiski Kubija hotell).
Soovitusi:
1. Kui tavanimetus ja ametlik nimetus langevad kokku, siis sõltub
algustähekasutus sageli teksti laadist. Ühes tekstis tuleks nimetuste
algustähed ühtlustada. NB! Ametlikud täisnimetused on ka Riigikogu,
Riigikohus, Haridus‑ ja Teadusministeerium (nende ette ei lisata
riiginimetust), mida võib vastavalt kontekstile kirjutada ka
väiketähelisena.
2. Omavalitsusorganite puhul on tavaks ametlikus kasutuses kirjutada
läbiva suurtähega nii linna‑ kui ka vallavalitsused ja ‑volikogud (Rapla
Linnavalitsus, Haanja Vallavolikogu); juriidilise isiku staatus on
küll omavalitsusüksusel kui tervikul, ent nende kirjutamisel
rakendatakse üldist kohanimede malli (Rõuge vald, mitte „Rõuge Vald“).
3. Sellised ametlikud nimetused, nagu Eesti Vabariigi Raamatupidamise
Toimkond, tuleks painutada üldreegli alla (Eesti Vabariigi
raamatupidamise toimkond ~ raamatupidamise toimkond).
Näiteid (keelenõuandelt küsitu põhjal):
Eesti E-ülikool (mitte „e-Ülikool“; soovitame e-d käsitada lühendina)
Euroopa Komisjon (vrd Eesti Pank, niisamuti Euroopa Parlament, Euroopa
Nõukogu)
Haridus‑ ja Teadusministeerium ~ haridus‑ ja teadusministeerium (väär
on üksnes esisuurtäht)
mittetulundusühing Hea Algus
Riigikogu põhiseaduskomisjon (komisjonid, nõukogud jms pole asutused)
Tartu Ülikooli ~ Tartu ülikooli majandusteaduskond (teaduskonnad pole
asutused)
Vabariigi Presidendi Kantselei ~ presidendi kantselei (tavakasutuses
sobib ilma piduliku täiendita)
äriregister (pole asutus)
II. Hooned, ehitised, ruumid,
rajatised jms.
Nende puhul on põhiprobleem
selles, kas vaadelda neid nagu kohti või asutusi või hoopis
kirjeldavaid nimetusi:
1) kohanimedes kirjutatakse liigisõna väikese tähega, nime põhiosa
läbiva suurtähega (Jumalaema Uinumise klooster),
2) asutusenimetustes kasutatakse läbivat suurtähte, kaasa arvatud
liigisõna (Õpetajate Maja),
3) kirjeldavad nimetused kirjutatakse väikese tähega (kaminasaal).
Mõnda nimetusfraasi on
seepärast võimalik kirjutada kolme moodi:
Valge Maja – USA presidendi administratsiooni, st asutuse piltlik
nimetus,
Valge maja – kohanimena (vrd Roheline maja, Sinine paviljon),
valge maja – valget värvi maja (otsene kirjeldav nimetus).
Näiteid:
raekoda (kirjeldav nimetus)
Sikupilli kaubanduskeskus (ei ole asutus; võib käsitada kohanimena)
Tartu toomkirik
Vanemuise kontserdimaja (ei ole asutus)
Õpetajate Maja (asutus Tallinnas Raekoja platsil)
III. Kohanimelise täiendi
algustäht
Kohanimi kirjutatakse ka omastavalisel kujul suure algustähega (Eesti
kroon, Kunda lade, Siberi katk); erandlikult väiketähelised on
üldkeeles
a) keelenimetused (jaava, ruanda keel),
b) rahva‑ ja hõimunimetused (paapua hõimud).
Erialakeeles on väiketähelised
ka taime‑ ja loomanimetused ning loomatõunimetused, kuid üldkeeles ei
ole viga kasutada suurt algustähte.
Tegelikus keelekasutuses on kohanime
omastavat kuju sageli näha väiketähelisena, sest seda võetakse kui
võõrkeelte adjektiivide mehaanilist vastet. Väär on „iraagi sõdurid“ (vrd
ingl Iraqi soldiers, vn Иракские солдаты), õige iraagi sõdurid. Kui on
kahtlusi, kas sobib suur või väike algustäht (Prantsuse ~ prantsuse
kirjanik?), eelistatagu alati suurt algustähte.
Soovitusi:
1. Balti, Briti, Inglise,
Prantsuse, Saksa, Vene jms on käsitatavad kohanimede Baltimaad,
Suurbritannia, Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa
lühivormidena ja nad tuleb kirjutada suure tähega, v.a siis, kui
viitavad keelele või etnosele. (Väikese tähega balti ja briti on
võimalikud üksnes siis, kui mõeldakse balti hõime, st leedulasi,
lätlasi, preislasi, ja briti hõime, st kelte.)
2. Eesti asutustenimetustes levima hakanud ilmakaarelisi täiendeid
tuleb ilmselt pidada kohanimedeks ja kasutada vastavalt suurt
algustähte: Põhja Politseiprefektuuri (~ politseiprefektuuri) Põhja
politseiosakond, Maksu‑ ja Tolliameti Põhja maksukeskus. Puht
keelelistel põhjustel ei ole seda tüüpi täiendid üldsegi soovitatavad,
nad tekitavad raskusi ka tõlkimisel.
EALL
|
|
