Ajalehed said refereerimise hea tava

Tallinn, 4. mai 2005.  Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) nõukogu võttis 28. aprillil vastu artiklite refereerimise hea tava, et vältida autoriõiguslikke vaidlusi ning reguleerida liikmeslehtede vahel viitamist ja täpsustada refereerimise motiveeritud mahtu.

Artiklite refereerimise hea tava ütleb, et igasugusel refereerimisel tuleb kohe artikli alguses märkida, millises väljaandes on artikkel ilmunud. Soovitav on märkida ka artikli pealkiri ja autor. Algallikale tuleb viidata ka juhul, kui materjal võetakse uudisteagentuurist, internetiportaalist või mõnest muust kanalist, kus artikkel on juba refereeritud kujul olemas. Refereerimise hea tava  seisukohalt on elektrooniline ja paberkandjal väljaanded võrdsed. 

Refereerimise motiveeritud maht on kuni viis lauset, kuid mitte üle 20 protsendi artikli mahust. Kui üks ajaleht on kirjutanud artikli, mis tugineb teise ajalehe kirjutisele, siis on hea tava sellele viidata. Päevauudiste refereerimine on tasuta seni, kuni see toimub uudise sisu edasiandmiseks vajalikul määral. 

Kõigil muudel juhtudel peavad refereerijad taotlema artikli avaldanud väljaandelt ja/või autorilt eriluba. Selle teenuse eest võib artikli omanik kehtestada tasu.

Ajalehtede eriarvamused ja pretensioonid autoriõiguse seaduse ja refereerimise hea tava tõlgendamisel vaatab läbi EALLi nõukogu. EALLi liikmeslehed lähtuvad käesolevast kokkuleppest ja omavahelistest lepingutest. Juhul, kui on vastuolu käesoleva kokkuleppe ja omavahelise lepingu vahel, siis rakendatakse omavahelist lepingut.

EALL