Tallinn, 30. juuni. Alates 1. juulist hakkab kehtima
kriminaalmenetluse seadustik, mis muu hulgas seab uued reeglid selle
kohta, kust ajakirjanikud kriminaalmenetluse kohta infot saavad,
teatab riigiprokuratuur.
Alljärgnevalt selgitab andmete avaldamise korda riigiprokuratuuri
avalike suhete talituse nõunik Kirsi Lattu.
* Infot
ööpäevas toimunud sündmuste kohta (kaasa
arvatud kriminaalsed sündmused, sh liiklusõnnetused, kus on
kannatanuid või hukkunu) annab endiselt politsei.
* Infot sündmuskohalt, kui tegu on politsei pädevusse kuuluva
juhtumiga (liiklusõnnetused, tapmised, avalikus kohas toimunud rasked
liiklusõnnetused, kus on kannatanuid või hukkunu), annab politsei. Kui
tegu on mõne teise uurimisasutuse pädevusse kuuluva valdkonnaga, siis
annab infot vastav uurimisasutus:
Maksu- ja Tolliamet, Piirivalveamet, Konkurentsiamet või Kaitsejõudude
Peastaap.
* Vastava valdkonna uurimisasutus (politsei, maksu- ja tolliamet, etc)
võib öelda ka fakti,
kas antud juhtumi puhul on alustatud kriminaalmenetlust või mitte.
Menetluse edasise käigu kohta jagab infot ja selgitusi prokurör, kelle
menetluses on antud juhtum või prokuratuuri avalike suhete talitus.
* Kui seni võis kohtueelse menetluse kohta infot anda uurimisasutus
(sh politsei) uurija loal, siis alates 1. juulist võib seda teha vaid
prokuratuuri loal ja ajakirjanik saab info reeglina prokuratuurist.
Prokuratuur võib erandkorras volitada infot jagama vastavat
uurimisasutust.
* Väärtegude kohta jagab endiselt infot politsei.
Kriminaalmenetluse seadustikus reguleerib info avaldamist §214 -
kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimused, mis sätestab
järgneva.
(1) Kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri
loal ja tema määratud ulatuses ning käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud tingimustel.
(2) Kohtueelse menetluse andmeid ei ole lubatud avaldada, kui nende
teatavakssaamine võib:
1) kahjustada Eesti Vabariigi huve;
2) raskendada kuriteo avastamist;
3) kahjustada kriminaalmenetlust ja soodustada kuritegevust;
4) kahjustada ärisaladust ja juriidilise isiku tegevust;
5) kahjustada perekonna- või eraelu puutumatust või riivata isiku au;
6) kahjustada alaealise huve.
(3) Kui kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu rikutakse, võib
eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida menetlustoimingus
osalejaid kohtumääruse alusel kuni kuuekümne miinimumpäevamäära
ulatuses. Kahtlustatavat ja süüdistatavat ei trahvita.
EALL
|