Postimehe ja SL Õhtulehe loetavus tõusis aastaga

Tallinn, 27. november 2003. Uuringufirma Saar Poll andmeil on Eesti kahe suurema päevalehe (SL Õhtulehe ja Postimehe) paberväljaande loetavus ja lugejate arv aastaga veidi kerkinud, Eesti Päevalehel aga seevastu jälle vähenenud, teatas BNS.

Saar Polli poolt läbi viidud Eesti trükimeedia uuringu kohaselt on suurim paberväljaande loetavus SL Õhtulehel - 28,8 protsenti kõigist 15-74 aastastest Eesti elanikest ehk 302.000 inimest. Mullu olid arvud vastavalt 28 protsenti ja 293.000 inimest.

Postimehe loetavus on uuringu kohaselt kasvanud 26,4 protsendilt 26,6 protsendile ja lehe auditooriumi suurus 276.000 inimeselt 279.000 inimeseni. Eesti Päevalehe paberlehe loetavus langes sama uuringu järgi aastaga 20 protsendilt 18,2 protsendile ja lugejate arv 209.000 inimeselt 191.000 inimesele.

Kolmele suuremale päevalehele järgnevad paberväljaande loetavuselt nädalaleht Eesti Ekspress 17,6 protsendi ja 184.000 lugejaga (mullu 19,9 protsenti ja 208.000 inimest), tasuta jagatav Linnaleht 15 protsendi ja 157.000 lugejaga (19,7 ja 206.000), nädalaleht Maaleht 16,7 protsendi ja 175.000 lugejaga (16,6 ja 174.000), ajakiri Kodu & Aed 13,3 protsendi ja 139.000 inimesega (15,4 ja 161.000) ning Äripäev üheksa protsendi ja 94.000 inimesega (11,1 ja 116.000).

Trükimeedia koguloetavuse tabelis, mis arvestab lisaks paberlehele ka veebiväljaande loetavust, kasvas SL Õhtulehe loetavus aastaga 31,6 protsendilt 32,1 protsendile, Postimehel langes 29,4 protsendilt 29 protsendile ning Eesti Päevalehel 23,3 protsendilt 21,7 protsendile.

Kolmele suurimale lehele järgnesid Eesti Ekspress 19,4-protsendilise, Maaleht 17,3-protsendilise, Linnaleht 15-protsendilise, Kodu & Aed 13,8-protsendilise ning Äripäev 10,5-protsendilise loetavusega.

Sotsioloog Andrus Saar märkis uuringut tutvustades, et võrreldes eelmise aasta seisuga võiks lugejaskonna käitumist iseloomustada kas stabiilsena või mõnevõrra kahanevana. «Suurem osa väljaandeid, eelkõige maakondlikud ajalehed, on uuringu kohaselt jätkanud stabiilselt,» märkis ta.

Suuremate väljaannete lõikes on SL Õhtulehel võrreldes mullusega tulnud juurde pisut rohkem üle 60-aastaseid ning madalama haridusega lugejaid, märkis Saar.

SL Õhtuleht on kõigis vanusegruppides ning põhi- ja keskharidusega inimeste hulgas populaarseim väljaanne. Kõrgharidusega inimesed loevad uuringu järgi rohkem Postimeest, Eesti Ekspressi ja Eesti Päevalehte.

Postimehe lugejaskonnas on Saare sõnul pisut tõusnud kõrghariduste inimeste osakaal, rohkem on juurde tulnud ka Tartu ja Tallinna inimesi. Eesti Päevalehel on mullusega võrreldes vähenenud 15-19-aastaste lugejate arv, samas on suurenenud 20-29-aastaste ning keskharidustega inimeste arv ja Tartu piirkonnast on lugejaid juurde tulnud. «Päevalehe puhul on palju vähenenud kõrgharidusega lugejate arv,» lisas Saar.

Äripäeva lugejate hulgas on langenud naiste osakaal, kuid juurde on tulnud keskharidustega inimesi ja ka Tartu osakaal on tugevnenud. Eesti Ekspressi lugejaskonda on lisandunud 40-49-aastaseid, samuti keskharidusega lugejaid ning vähenenud on 15-19-aastaste lugejate ja kõrgharidusega lugejate osakaal.

«Kokkuvõttes on aastaga vähenenud 15-19-aastaste noorte ajalehtede lugemine, väljaarvatud Postimehe ja Maalehe puhul,» ütles Saar.

Samuti on aastatagusega võrreldes vähem hakanud lugema kõrgema haridusega ja kõrgema sissetulekuga inimesed. «Kardan, et võib rolli mängida pöörane laenubuum ehk inimesed on end nii ajaliselt kui ka rahaliselt vaeseks laenanud,» sõnas Saar.

Tugevalt on aastaga vähenenud eestikeelsete ajalehtede lugemine mitte-eestlaste seas.

Postimehe lugemine on kukkunud mitte-eestlaste seas aastaga üheksalt protsendilt kuuele, SL Õhtulehe lugejaskond kuuelt viiele, Eesti Päevalehel ja Eesti Ekspressil seitsmelt neljale ja Äripäeval kuuelt neljale protsendile. Ainsana on tõusnud Saare sõnul Maalehe populaarsus mitte-eestlaste seas ehk kahelt protsendilt kolmele.

Veebiväljaannetest on loetavaimaid Eesti Päevaleht 5,8-, SL Õhtuleht 5,7- ja Postimees 5,1-protsendilise loetavusega. Järgnevad Eesti Ekspress 3,4 ja Äripäev 2,8 protsendiga.

Saare sõnul on liiga suureks kujunenud Eesti Päevalehe veebilugejate hulk. «Neil on oht kaotada oma paberväljaande lugejaskonda,» märkis ta.

Saar Polli ja Eesti Ajalehtede Liidu neljandat aastat korraldatav trükimeedia uuring toimus tänavu 25. oktoobrist kuni 5. novembrini ning see hõlmas 29 väljaannet. Uuringu valimi suurus oli 3155 inimest.

EALL/BNS