|
Tallinn, 2.
sept.
2004. a riigieelarve projektist on ülimalt kahetsusväärselt välja
jäetud perioodika maakojukande toetus. EALLi nõukogu leiab, et
maakojukande toetussumma riigieelarves on tingimata vajalik, et
jätkuvalt tagada ühetaoline kojukandehind lehetellijate jaoks nii
linnas kui maal. "Dotatsiooni kadumine tähendaks seda, et ajalehed
on sunnitud esmakordselt kehtestama kaks eraldi tellimishinda: üks
linnatellijatele (odavam) ja teine maatellijatele (kallim)," ütles
EALLi nõukogu esimees Agu Veetamm.
Kui valitsus ei loobu praegusest positsioonist, on ajakirjanduse
tellimishinna tõus niigi vähemkindlustatud maatellijate jaoks
vältimatu, kuna eriti maakonnalehtedel pole reserve hinnatõusu
katmiseks. Näiteks oli Kesk-Eesti ajaleht Järva Teataja sunnitud 1.
septembrist alates vähendama ilmumissagedust neljalt korralt nädalas
kolmele, põhjuseks piirkonna väiksus ja passiivne majandusareng.
Seni on Eestis valitsenud poliitiline konsensus, et maakojukande
toetusel on oluline regionaal- ja sotsiaalpoliitiline mõju. Seetõttu
ongi vastav summa alati riigieelarves olnud. Sõnamurdjalikult on
käitunud majandusminister Meelis Atonen (Reformierakond), kes on
EALLile kirjalikult lubanud, et maakojukande toetussumma on taas
riigieelarves majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi real.
EALLi arvates pole tõsiselt võetav majandusministeeriumi plaan,
mille järgi maakojukande toetus võetaks riigile kuuluvast
äriettevõttest Eesti Post. Arvestades segastel asjaoludel toimunud
Eesti Posti juhi vahetust, pole mingit kindlust, et Eesti Posti
nõukogu sellise poliitilise diktaadiga nõustub, või et see nõue ka
hiljem kehtima jääb.
"Maaelanikkonna informeerituse ja võrdse kohtlemise seisukohalt on
oluline taastada majandusministeeriumi eelarvereal seal alati olnud
15 miljoni suurune toetus perioodika maakojukandele," ütles EALLi
tegevdirektor Tarmu Tammerk. "Selles küsimuses on vaja kiiret
otsust, kuna juba käib 2004. a tellimishindade arvutamine."
Valitsus on lubanud avatust ja läbipaistvust. Samal ajal tehti
tuhandeid maatellijaid ning kümneid ajaleheväljaandjaid valusalt
puudutav otsus ilma asjaosalistega konsulteerimata. 40 ajalehte
ühendav EALL on endiselt valmis ajakirjanduse maakojukande probleeme
selgitama. Ilmselt vähese informeerituse tõttu pole valitsus
mõistnud: maakojukande toetuse kaotamine on teabelevi piirav ja
ajakirjandusvaenulik samm.
Maapiirkondade hinnnatundlikke tellijaid ootavad ees nagunii EL-iga
seotud hinnashokid. Eestikeelse ajakirjanduse kättesaadavuse
tagamine on esialgu veel meie kätes.
EALL
|
|
