|
Tallinn,
25. veebruar. Eesti Ajalehtede Liit (EALL) andis täna Tallinnas võitjaile
kätte ajakirjandusauhinnad eelmise aasta parimate tööde eest.
Auhinnatseremoonial osales ka Põhja-Euroopa juhtiva
meediakontserni Bonnier direktorite nõukogu liige Hans-Jacob
Bonnier, kes andis üle uuriva ajakirjanduse auhinna.
Kiek in de Köki tornis toimuval tseremoonial avati teist aastat järjest
ka Eesti uudisfoto näitus.
Bonnieri Grupi ja Äripäeva poolt välja pandud uuriva
ajakirjanduse auhinna sai kätte Eesti Päevalehe ajakirjanik Anneli
Ammas. Ammas pälvis 25 000 Rootsi krooni suuruse auhinna artiklite
eest, mis käsitlesid raudteed erastama tulnud, ent kelmiks osutunud
Angotti seiklusi.
 |
Bonnieri Grupi üks juhte Hans-Jacob Bonnier
(vasakul) aplodeerib Anneli
Ammasele, kes on just kätte saanud 25 000 Rootsi krooni
suuruse uuriva
ajakirjanduse auhinna. Rõõmu jagavad EALLi nõukogu
esimees Igor Rõtov ja EALLi vastutav sekretär Taimi
Kalvet.
Foto: Rauno Volmar |
Auhinna andis üle Bonnier Grupi üks juhte, direktorite nõukogu
liige Hans-Jacob Bonnier. Samuti on ta Euroopa Majandusajakirjanduse
Liidu esimees ja Bonnieri Perekonnafondi juht. Bonnier soovitas
Eesti ajakirjanikel jätkata uuriva ajakirjanduse viljelemist ja
sellega pressivabaduse eest seismist.
Pressipreemiad anti välja neljas kategoorias. Parima uudisloo
preemia sai Marii Karell, kes kirjutas Eesti Päevalehes kõrge
Viljandi politseiametniku katsest õnnetusjärgselt oma
joobeastet varjata. Parima maakonnalehes ilmunud uudisloo preemia
sai kätte Lääne Elu ajakirjanik Aivar Õepa, kelle sulest
ilmusid lood segadustest loodusajakirja riikliku rahastamisega.
Parima arvamusloo preemia sai Jaak Allik, kes Postimehes
intrigeerivalt analüüsis, miks Eesti iga hinna eest NATOsse rühib.
Auhinda kätte saades ütles Allik, et arvestades suhtelist vaikust
pärast "tabuteemalist" artiklit, peab ta pressipreemiat
üheks oma suuremaks tunnustuseks. Parima maakonnalehes ilmunud
arvamusloo preemia sai Tarmo Õuemaa, kes ajalehes
Lääne Elu arutles selle üle, et Euroopa Liidu rahaga toimuv
koolitus võib vahel ka demoraliseerivat mõju omada.
Parima olemusloo auhinna sai Tarmo Vahter, kelle sulest ilmus Eesti
Ekspressi lisas Reporter artikkel Arnold Rüütli ootamatust
presidendivõidust. Heade suhete säilimise korral presidendi
nõunikega ei välistanud Vahter, et president Rüütlist võib
ka uuel aastal auhinnaloo kirjutada. Parima maakonnalehes ilmunud
olemusloo preemia sai Silvi Kanošina, kes kirjutas Pärnu
Postimehes alternatiivse põllumajanduse võimalustest
Eestis.
Parima uudisfoto preemia pälvis Postimehe fotograaf Toomas Huik,
kelle pilt näitab raudtee erastamise kohtuistungi pinget. Huik ei
saanud ise preemiat vastu võta, kuna polnud veel taliolümpialt
tagasi. Parima maakonnalehes ilmunud uudisfoto preemia sai Elmo Riig
Sakalast, kelle fotol on inimeste elamist inspekteerima tulnud karu.
Elmo Riigi fotoaparaadi välgusähvatusega loeti avatuks ka
uudisfoto näitus 2001.
Iga pressipreemia kategooria võitja saab 10 000 kroonise
preemia ning maakonnalehe preemia on 2 500 krooni. Preemiafond on
loodud ajalehetoimetuste poolt.
Tseremoonial premeeriti ka aasta parimaid ajalehekujunduses.
Auhinnad andis üle konkursi korralduskomitee juht Vahur Kalmre.
Kogu kujunduses, kus hinnati terve lehe kujundust, said hõbeauhinna
Eesti Ekspress ja Valgamaalane, äramärgitu auhinna Postimees ja
Eesti Päevaleht. Erinevates zhanrikategooriates anti üle mitmed
auhinnad, sealhulgas kolm kulda: Eesti Ekspress ja Pärnu Postimees
olemuslugude kategoorias ning Postimees avatud
rühmas.
EALL
|
|
