Postiseaduse eelnőu vajab muutmist

Tallinn, 9.jaanuar 2001. Riigikokku jőudnud postiseaduse eelnőud on vaja tősiselt muuta, et oleks tagatud postiteenuse kvaliteetne kättesaadavus üle kogu riigi, leiti teisipäeval Tallinnas toimunud postiseaduse eelnőu avalikul arutelul.

Eelnőus välja pakutud üleriikliku teenuse rahastamise skeem ei ole praktikas rakendatav ning ei taga seda, et postiteenust on vőimalik vőrdsetel tingimustel saada igal pool üle Eesti. Kui aga kannataks kirjade kojukanne maapiirkondadesse, vőib halveneda ka lehtede kätteviimine.

Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) ja Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse (EOÜ) korraldatud arutelul osalesid poliitikud, omavalitsusjuhid, postispetsialistid, ajakirjanduse esindajad.

Postiseaduse oodatav mőju on kőige suurem küsimuses, kuidas tagada elementaarne postiside Eesti hőredalt asustatud maapiirkondades, ütles riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Kukk. Tema sőnul tuleks universaalse postiteenuse turg avada igale soovijale tingimusel, et ta osutab seda teenust üle terve riigi, mitte ainult enda valitud piirkonnas.

“See on puhtalt vaba turu variant, mis lähtub pőhimőttest: saad őigused, tulevad sulle ka kohustused,” ütles Kukk. Ettepanekut toetasid mitmed teised esinejad.

Praegu on suurtes linnades postiturul mitmed firmad, mis tegutsevad vaid ühes piirkonnas, kus tegevus on kasumlik. Ainult AS Eesti Post teostab üleriiklikku universaalteenust.

Teede- ja sideministeeriumi esitatud seaduseelnőus ette nähtud postiteenuse rahastamise skeemi peeti seminaril ebapraktiliseks ja teostamatuks. Nimelt peaksid need firmad, mis pakuvad teenust vaid teatud piirkonnas, osa oma tuludest maksma üleriikliku teenuse pakkujale.

Ajakirjanduse levitamine ei ole postiseaduse eelnőu kohaselt postiteenuse osa. ASi Eesti Meedia juhatuse esimees Mart Kadastik juhtis tähelepanu, et olukord on samasugune mitmes teiseski riigis, kuna ajalehe väljaandmine ja levitamine on litsenseerimata tegevus, samal ajal kui postiteenuse osutamiseks on vaja luba. Kui ajakirjanduse levitamine oleks postiseaduses sees, tekiks konflikt vaba ettevőtluse vormi ja litsenseeritud tegevuse vahel. “Ei saa litsenseerida litsenseerimata tegevust litsensiomaniku seadusega,” ütles Kadastik.

“Seaduse asemel reguleerib suhteid hoopis paremini vastastikune majanduslik huvitatus,” lisas Kadastik. Tema sőnul on ajalehtedel ja praegusel üleriikliku teenuse osutajal ASil Eesti Post maakandega seoses ühised huvid: kuna ühe kirja kohta viiakse maapiirkondades kohale 3 ajalehte, siis on Eesti Postile kasulik, kui tal on palju ajalehtedest kliente. Seega aitab ajalehekanne ülal hoida ka kirjakande vőrku.

Seminaril osalejad leidsid, et taoline avalik arutelu oleks pidanud toimuma enne, kui teede- ja sideministeerium eelnőu valitsusse ja riigikokku saatis. Valitsus on lubanud osalusdemokraatiat, kuid praktikas selleni ei jőuta. Siiski on veel eelnőud vőimalik muuta, kuna teine lugemine riigikogus on alles ees.

Seminaril esinesid teede- ja sideministeeriumi asekantsler Tőnu Naestema, Tartu Ülikooli geograafia instituudi teadur Garri Raagmaa, Viljandi linnavolikogu liige Tauno Tuula, riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Kukk, AS Eesti Meedia juhatuse esimees Mart Kadastik ja Soome Posti nőunik Asko Saviaho.

EALL