Tallinn, 9.jaanuar 2001. Riigikokku jőudnud postiseaduse eelnőud
on vaja tősiselt muuta, et oleks tagatud postiteenuse kvaliteetne
kättesaadavus üle kogu riigi, leiti teisipäeval Tallinnas toimunud
postiseaduse eelnőu avalikul arutelul.
Eelnőus välja pakutud üleriikliku teenuse rahastamise skeem ei
ole praktikas rakendatav ning ei taga seda, et postiteenust on vőimalik
vőrdsetel tingimustel saada igal pool üle Eesti. Kui aga kannataks
kirjade kojukanne maapiirkondadesse, vőib halveneda ka lehtede kätteviimine.
Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) ja Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse
(EOÜ) korraldatud arutelul osalesid poliitikud, omavalitsusjuhid,
postispetsialistid, ajakirjanduse esindajad.
Postiseaduse oodatav mőju on kőige suurem küsimuses, kuidas tagada
elementaarne postiside Eesti hőredalt asustatud maapiirkondades,
ütles riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Kukk. Tema sőnul tuleks
universaalse postiteenuse turg avada igale soovijale tingimusel,
et ta osutab seda teenust üle terve riigi, mitte ainult enda valitud
piirkonnas.
“See on puhtalt vaba turu variant, mis lähtub pőhimőttest: saad
őigused, tulevad sulle ka kohustused,” ütles Kukk. Ettepanekut toetasid
mitmed teised esinejad.
Praegu on suurtes linnades postiturul mitmed firmad, mis tegutsevad
vaid ühes piirkonnas, kus tegevus on kasumlik. Ainult AS Eesti Post
teostab üleriiklikku universaalteenust.
Teede- ja sideministeeriumi esitatud seaduseelnőus ette nähtud
postiteenuse rahastamise skeemi peeti seminaril ebapraktiliseks
ja teostamatuks. Nimelt peaksid need firmad, mis pakuvad teenust
vaid teatud piirkonnas, osa oma tuludest maksma üleriikliku teenuse
pakkujale.
Ajakirjanduse levitamine ei ole postiseaduse eelnőu kohaselt postiteenuse
osa. ASi Eesti Meedia juhatuse esimees Mart Kadastik juhtis tähelepanu,
et olukord on samasugune mitmes teiseski riigis, kuna ajalehe väljaandmine
ja levitamine on litsenseerimata tegevus, samal ajal kui postiteenuse
osutamiseks on vaja luba. Kui ajakirjanduse levitamine oleks postiseaduses
sees, tekiks konflikt vaba ettevőtluse vormi ja litsenseeritud tegevuse
vahel. “Ei saa litsenseerida litsenseerimata tegevust litsensiomaniku
seadusega,” ütles Kadastik.
“Seaduse asemel reguleerib suhteid hoopis paremini vastastikune
majanduslik huvitatus,” lisas Kadastik. Tema sőnul on ajalehtedel
ja praegusel üleriikliku teenuse osutajal ASil Eesti Post maakandega
seoses ühised huvid: kuna ühe kirja kohta viiakse maapiirkondades
kohale 3 ajalehte, siis on Eesti Postile kasulik, kui tal on palju
ajalehtedest kliente. Seega aitab ajalehekanne ülal hoida ka kirjakande
vőrku.
Seminaril osalejad leidsid, et taoline avalik arutelu oleks pidanud
toimuma enne, kui teede- ja sideministeerium eelnőu valitsusse ja
riigikokku saatis. Valitsus on lubanud osalusdemokraatiat, kuid
praktikas selleni ei jőuta. Siiski on veel eelnőud vőimalik muuta,
kuna teine lugemine riigikogus on alles ees.
Seminaril esinesid teede- ja sideministeeriumi asekantsler Tőnu
Naestema, Tartu Ülikooli geograafia instituudi teadur Garri Raagmaa,
Viljandi linnavolikogu liige Tauno Tuula, riigikogu majanduskomisjoni
liige Kalev Kukk, AS Eesti Meedia juhatuse esimees Mart Kadastik
ja Soome Posti nőunik Asko Saviaho.
EALL
|