Ülemaailmne eetikakoodeks oleks viga

Tallinn, 6. sept. 2001. Eesti Ajalehtede Liit (EALL) tegi Eesti delegatsioonile rahvusvahelisel rassisismikonverentsil ettepaneku taotleda konverentsi lőppdokumentide eelnőude muutmist meediaga seotud küsimustes.

Taunitavad on plaan luua rahvusvaheline eetikakoodeks ning asuda valitsuste kaasabil looma meediamonitooringu keskusi, mis peaksid takistama rassismi ja rahvusvaenu levitamist ajakirjanduses. Mőlemad sammud vőivad hoopis kaasa tuua ajakirjandusvabaduse piiramise riikliku kontrolli kaudu.

Rahvustevahelise vaenu ning sallimatuse őhutamisel ei pea olema kohta ajakirjanduses. Kuid ei saa olla nőus nende meetmetega, mida konverentsi lőppdokumentidesse on pakutud.

Ülemaailmse eetikakoodeksi loomine on ohtlik ettevőtmine, kuna eri riikide ajakirjanduseetika normid on niivőrd erinevad. Selline dokument vőib kergesti saada valitsuste käes meediavabaduse piiramise tööriistaks.

Samuti tuleb loobuda maailmakonverentsi ettepanekust valitsustele luua meediamonitooringu keskused, mis jälgiksid rassismi ja rahvusvaenu ilminguid ajakirjanduses ning osaleksid eetikakoodeksite väljatöötamises. Taas on siin oht, et niimoodi tekivad valitsuste kontrolli all tegutsevad meedia järelevalveorganid, mis vőivad hakata meedia sisu määrama. Meedia eneseregulatsioon peab toimuma meedia enese ning kodanikuühiskonna üksuste kokkuleppel, mitte riigivőimu osalusel.

Durbanis toimuva rassismikonverentsi lőppdokumentide meediasoovitusi on kritseerinud mitu rahvusvahelist meediaorganisatsiooni. EALL edastas ettepanekud Eesti delegatsioonile augusti lőpus.

EALL