Eesti Ajalehtede Liidu nőukogu avaldus riiklikust meediapoliitikast

Tallinn, 1. nov. 2001. Eesti Ajalehtede Liit suhtub poolehoiuga valitsuse algatusse määratleda ringhäälinguseaduses avaliku ringhäälingu rahastamise alused. Valitsuse algatus tugineb ringhäälingute liidu, ringhäälingunőukogu ja kultuuriministeeriumi kokkuleppele, mille eesmärgiks oli kindlustada avaliku ringhäälingu stabiilne areng ning luua eeldused kőlbelise konkurentsi taastamiseks meediaettevőtluses.

Kokkuleppe järgi peaks reklaami näitamine ETV-s lőpetatama 2002. aastal, samaaegselt hakkaksid erakanalid maksma litsentsitasu. Riigieelarveline toetus ETV-le tuleks fikseerida pikemaks perioodiks.

Eesti Ajalehtede Liit toetab reklaami väljaviimist ETV-st. Riigi poolt suuremahuliselt finantseeritava ETV tegevus reklaamiturul on oluliselt nőrgestanud ka Eesti trükiajakirjandust. Samas on just rahaliselt kindlal alusel ajakirjandus üheks demokraatia tagatiseks. Kőlvatu konkurentsi vältimine on üks pőhjus, miks näiteks Pőhjamaades ei ole avalikus ringhäälingus reklaam lubatud.

Kahjuks on valimiste lähenedes mőned Eesti poliitilised jőud taas ilmutanud soovi lükata avaliku ringhäälingu rahastamist puudutavad otsused edasi. Avaliku ringhäälingu sőltuvus ebakindlatest reklaamituludest ja iga-aastastest eelarvedebattidest annab poliitikuile vőimaluse eelkőige ETV-d oma huvides mőjutada.

Ootamatu ettepaneku riigikogu menetluses oleva ringhäälinguseaduse muutmise seaduseelnőusse on teinud Mőődukate fraktsiooni juht Marju Lauristin. Tema nägemuse järgi peaks ETV-st ja Eesti Raadiost aastast 2004 küll välja viidama tasuline reklaam, kuid säilima tasuta reklaam, sealhulgas poliitiline reklaam. Selle ettepaneku realiseerumine kahjustaks Eesti reklaamituru normaalset arengut ja meediaettevőtlust tervikuna.

Eesti Ajalehtede Liit kutsub riigikogu liikmeid üles kaaluma tagajärgi, mida toob Eesti ajakirjandusele ja seeläbi demokraatia arengule kaasa avaliku ringhäälingu kinnistamine poliitiliste manipulatsioonide objektina.

EALL