Tallinn, 30.nov. 2000
Valitsuse esitatud tuleva aasta riigieelarve projektis oli posti
maakojukande toetuseks kavandatud 15 miljonit krooni ehk veidi vähem
kui tänavu. Teede- ja sideministeeriumi ettepanekul vähendas riigikogu
rahanduskomisjon dotatsiooni 8 miljonile. Eesti Ajalehtede Liidu
nőukogu arvates on tegemist kahetsusväärse veaga, mis tuleb parandada.
Ajalehtede Liidu nőukogu seisukohad on järgmised.
1. Esialgne toetussumma posti maakojukandele tuleb taastada. Ajakirjanduse
tellimused 2001.aastaks on valdavalt juba vastu vőetud ja tellimishinda
ei ole vőimalik enam muuta. Teede- ja sideministeerium rikkus head
tava, et kőik trükiajakirjandust puudutavad seadus- ja eelarvemuudatused
arutatakse eelnevalt läbi Eesti Ajalehtede Liiduga. Oma ettepaneku
läbisurumisel rahanduskomisjonis kasutati selle liikmeid eksitavat
informatsiooni.
2. Maakojukande dotatsioon ei ole suunatud ühe vői teise väljaande
ega ka mitte Eesti Posti doteerimiseks, vaid maal elavate lehelugejate
vőrdsustamiseks linlastega. Ühel vői teisel viisil toetab riik maakojukannet
enamikes maailma riikides. Ülemaailmse postiteenuse osutamise konventsiooni
järgi peab iga riigi territooriumil iga kodanik saama postiteenust
samade tariifide alusel.
3. Vale on ministeeriumi ametnike väide, et ei taheta enam doteerida
Skandinaavia meediamagnaate. Demokraatliku riigi majanduspoliitikas
ei tohiks teha vahet kapitali rahvusel. Kuid otsustajad vőiksid
siiski teada, et just maapiirkondades levivad kohalikud lehed ja
Maaleht kuuluvad valdavalt Eesti kapitalile. Just need lehed on
paljude maainimeste jaoks ainsad regionaalsed infokanalid, mille
funktsioone ei täide keegi muu. Isegi mitte avalik-őiguslik ringhääling,
mis on sama Tallinna-keskne nagu teisedki infokanalid.
4. Ajakirjanduse igapäevase maakojukande abil toimib kogu postiteenuse
osutamine maal. Igapäevased ajalehed annavad vőimaluse hoida maal
üleval ka operatiivset kirjakandevőrku.
5. Tegelikult oleks pidanud Teede- ja sideministeerium taotlema
järgmiseks aastaks riigieelarvest maakojukandele senisest suuremat
dotatsiooni. Kőigil viimastel aastatel on väljaandjad pidanud tasuma
vaatamata dotatsioonile maakojukande eest rohkem kui linnas. Näiteks
viis korda nädalas ilmuva lehe kojuviimine maksab linnas 89 senti
ja maal 1,32 krooni. Mőistes riigieelarve pingelisust väljaandjad
loobusid läbirääkimistel Eesti Postiga taotlemast dotatsiooni suurendamist
2001.aastaks. Senise 15 miljoni krooni eraldamist peeti mőistlikuks
kompromissiks.
6. Väljaandjate ja lugejate poolt vaadates peab maakojukande toetuse
saama töö tegija. Ei ole tähtsust, kas tegemist on riikliku, riigi
osaluse vői täielikult eraettevőttega. Nii on mőistetud seda ka
teistes Euroopa riikides.
Eesti Ajalehtede Liidu nőukogu
Lisainfo: EALLi nőukogu esimees Margus Mets, 646 1005, 050 44820
|