Soovitused autoriőiguse järgimise ja hea refereerimistava kohta

Tallinn, 24.aprill 2000. Eesti Ajalehtede Liit (EALL) kutsub ajakirjandusväljaandeid ja meedia sisu tarbivaid organisatsioone üles pidama kinni autoriőiguse seadusest. Praegune praktika, eriti ajalehematerjalide kasutamisel, eirab sageli autoriőigust ning head refereerimistava.

Ajalehed kui pőhilised meedia sisu tootjad on kogu maailmas üha enam huvitatud, et nende poolt loodud materjali kasutataks őiguspäraselt ning nende huve mitte kahjustades.

Kuigi Eestis kehtib autoriőiguse seadus (terviktekst Riigi Teataja I 2000, 16, 109), vajavad mőned selle pőhimőtted ning üldised refereerimistavad veelkordset rőhutamist.

1.Ajalehematerjali kasutamiseks küsida luba väljaandjalt vői peatoimetajalt. Loa saamine artikli autorilt ei saa olla ümbertrükkimise aluseks, kuna varalised őigused on reeglina üle antud ajalehetoimetusele. Vastavalt kokkuleppele vőidakse luba anda kas tasuta vői tasu eest.

Seadus ei tee ajakirjandusele erandeid őiguse teose puutumatuse osas, seega lühendamised, pealkirja ja teksti muutmised (va ajakirjanduse spetsiifikast tingitud toimetamine) saavad toimuda vaid autori eelneval nőusolekul. Juhul, kui väljaanne on teinud nähtaval kohal vastava klausli, mis vőimaldab toimetusel teha muudatusi, tähendab autori poolt kaastöö saatmine nőustumist sellise klausli tingimustega.

2.Kui väljaandes on märkus selle kohta, et ta on endale jätnud ka päevakajaliste majanduslike, poliitiliste vői religioossetel teemadel kirjutatud artiklite reprodutseerimise őiguse, siis ei ole teistel väljaannetel mingit őigust seda klauslit eirata. Ilma selle klauslita lubab autoriőiguse seadus selliste materjalide reprodutseerimist tasuta ja ilma luba küsimata.

3.Autoriőiguse seadus lubab materjali refereerida vői tsiteerida ilma nőusolekuta ja ilma tasu küsimata motiveeritud mahus ja kontekstis. Motiveeritud mahu saab tuvastada igal eraldi juhul. Näiteks kaheleheküljelise artikli refereerimine ja/vői tsiteerimine 1.5 leheküljel on ilmselgelt motiveeritud mahu ületamine. Kuid üldpőhimőttena tuleb jälgida, et refereering vői tsiteerimine on algallika suhtes lojaalne.

4.Austada algallikat, tehes sellele viite. Üleskutse uudisteagentuuridele ja agentuurimaterjalide kasutajatele: säilitada viide algallikale. Enamik üleriiklikus ajakirjanduses esinevaid regionaaluudiseid on pärit maakonnalehtedest, kuid ümbertrükkidel kaob tihti viide algallikale. See pole kooskőlas hea viitamistavaga.

5.Autoriőigus kehtib ka internetis. Hea tava järgi on ajalehematerjalide esitamisel internetiväravates vajalik teha viide ajalehele kui algallikale uudise vői materjali esituse algosas.

6.Internetilehekülgedel avaldatud arvamused ja kommentaarid on vőrreldavad ajalehe arvamusartiklite ja lugejakirjadega, mida vőib vabalt refereerida ja tsiteerida, kui seda tehakse motiveeritud mahus, kontekstis ja viitega autorile, pealkirjale ning avaldamisallikale.

Soovitused tuginevad Eesti Ajalehtede Liidu poolt 20.märtsil Tallinnas korraldatud autoriőiguse teemalisel seminaril arutatule.

EALL