Pressipreemia vőidutööd sarjavad sahkerdamist ja uurivad lihtsat inimest

Tallinn, 24.veebruar. Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) pressipreemia vőidutööd nuhtlevad riigiametnike saamahimu, paljastavad sahkerdamist ja avavad lihtsate Eesti inimeste elu-olu. Isikutest andsid enim kőneainet pankrotistunud erapankur Andres Bergmann ning president Lennart Meri koos politsei huviorbiidis oleva Viimsi majaehitaja Aivar Osaga.

EALLi pressipreemia zhürii selgitas oma 22.veebruari koosolekul välja 1999.a. pressipreemia laureaadid neljas artiklikategoorias.

Parimaks uudislooks tunnistati peaaegu maksimumpunktide arvuga Postimehe ajakirjanik Annika Alasoo kirjutatud artikliseeria Shveitsi ravimifirma inimkatsetest (esimene lugu koos Birgit Püvega). Teise koha said Postimehe ajakirjaniku Nils Niitra uudislood ERA Panga kingitusest Tarmo Rubenile, mis viisid Rubeni tagandamiseni Tallinna Sadama nőukogu esimehe kohalt. Kolmandaks tuli Eesti Päevalehe ajakirjaniku Anneli Ammase seeria raamatupidamisprogrammi Agresso ostust, kus kirjeldati muuhulgas rahandusministeeriumi ametnike reisi Seishellidele.

Zhürii otsustas uudise kategoorias jätta hindamisest kőrvale lőppvooru jőudnud Äripäeva ajakirjaniku Peep Soomanni altkäemaksuseeria, kuna see töö sai juba olulise tunnustuse Bonnieri auhinna näol. Pressipreemia ja Bonnieri auhind on aga omavahel teatud seoses (osaliselt kattub zhürii jms).

Arvamuse kategoorias nimetati parimaks tööks Postimehe ajakirjaniku Priit Pulleritsu euroskeptiline lugu vajadusest leida Eestile uus loosung ning näha maailma laiemalt kui Euroopa-keskselt. Esikohatöö kannul tuli teiseks Sőnumilehe ajakirjaniku Allan Alaküla seeria president Meri majaehituse kohal kőrguvatest küsimärkidest. Kolmanda punktisumma sai Postimehe ajakirjanik Mart Linnart juhtkirja “Ka Sina, Caesar” eest. President Meri Washingtonis peetud Eesti ajakirjandust laimava kőne taustal juhib artikkel tähelepanu meie riigipea juures ilmnevale kalduvusele pidada ennast igasugusest kriitikast kőrgemalseisvaks.

Olemusloo/artikli/reportaazhi rühmas sai esikoha Sőnumilehe ajakirjanik Peeter Raidla seeriaga Viimsi kahtlasest maaärist, kus üks peategelane on politsei poolt uuritav president Meri majaehitaja. Teisele kohale jőudsid Postimehe ajakirjanikud Juhani Püttsepp ja Toomas Sildam “ehedat Eesti elu” kajastava seeriaga “33 päevaga ümber Eesti”, kus peategelasteks inimesed meie seast. Kolmandaks tuli Eesti Päevalehe ajakirjaniku Rein Siku reportaazhiseeria “Narva päevikud”, milles ajakirjanik osalusvaatluse korras pőnevalt avab lugejale Narva koolinoorte mőttemaaailma.

Parima maakonnalehekirjutise autor on peaaegu maksimupunktidega Erik Kalda Pőhjarannikust, kes kirjutas artikliseeria viinaga häälte ostmisest kohalikel valimistel.

Teisele kohale jőudsid Arne Veske ja Lehte Ilves Lääne Elust artikliga, mis kirjeldab Haapsalu linnapea Suklese sobinguid ärimees Suklesega. Kolmas oli Sakala ajakirjanik Aime Jőgi, kes kirjutas analüüsiva ülevaate Vőhma linna kukkumisest lihakombinaadi pankroti tagajärjel (zhürii tői loo üle olemusloo kategooriast).

Zhürii sedastas, et vőrreldes eelmiste aastatega on tunduvalt tőusnud maakonnalehtedest laekunud vőistlustööde tase. Paljud maakonnalehes ilmunud kirjutised pakkusid tugevat konkurentsi üleriiklike lehtede materjalidele nii uudise, arvamuse kui olemusloo kategoorias.

Üldist taset hinnates tuleb märkida, et ülekaalukad vőidud tulid uudise ja maakonnalehekirjutise kategooriates. Arvamusloo ja olemusloo rühmades hajusid aga zhürii liikmete hääled rohkemate tööde vahel ning mäekőrgusi liidreid esile ei kerkinud.

Pressipreemia vőitjad saavad tunnistuse ja 10 000 kroonise preemia fondist, mis on moodustatud ajalehetoimetuste poolt.

Valik tehti 106 autori esitatud 300 töö seast. Pressipreemia konkurssi korraldatakse kolmandat aastat. Zhüriisse kuulusid suuremate lehtede peatoimetajad, meediaspetsialistid ja Tartu Ülikooli őppejőud: Halliki Harro, Tiit Hennoste, Priit Hőbemägi, Aavo Kokk, Urmas Klaas, Igor Rőtov, Urmo Soonvald, Katrin Streimann, Tarmu Tammerk, Hanno Tomberg, Sulev Valner.

Pressipreemia fotoauhinna sai fotozhürii 3.veebruari otsuse kohaselt Äripäeva fotograaf Raul Mee, kelle ülesvőte varjuda üritavast ERA panga juhist Andres Bergmannist nimetati aasta parimaks pressifotoks.

Autasustamine on 25.veebruaril Estonia Talveaias toimuval ajakirjandusauhindade tseremoonial, kus jagatakse tunnustust Bonnieri auhinna, pressipreemia jutu- ja fotokonkursi ning ajalehtede kujunduskonkursi vőitjatele (peapreemiad saavad Äripäev ja Pärnu Postimees).

EALL