Kőne president Merile pressisőbra auhinna üleandmisel

Tarmu Tammerk, Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor

Kadriorg, 18.dets. 1998

Lp president Lennart Meri!

Meil on hea meel olla täna siin, Kadriorus, et Teile üle anda Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) tunnustus.

Tegelikult on see üpris haruldane olukord. Üldreeglina ei jaga ajakirjandus kiitust riigivőimu esindajatele - ega muuseas oota seda ka riigivőimult. Vastasel juhul oleks midagi tősiselt viltu nii ajakirjanduse kui riigivőimu esindajatega. Ajakirjanduse ja avaliku elu tegelaste suhe peab olema heas mőttes vastasrindlik.

Ega asjata öelda, et kui ühes riigis on ajalehtedes ainult head uudised, on arvatavalt kőik head inimesed sellel maal trellide taha pistetud.

Juba viis aastat on EALL teinud kord aastas möönduse ja avaldanud tunnustust ühele avaliku elu tegelasele, kes meie liikmeslehtede enamuse meelest on aidanud infoliikumise keskkonda soodsamaks muuta.

EALLi pressisőbra valimise eesmärk on juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, kuidas avaliku elu tegelased suhtlevad ajakirjandusega ja selle läbi avalikkusega.

Innustununa EALLi pressisőbra valimise edust, on mitmed meie liikmeslehed asunud maakondades korraldama samalaadseid ettevőtmisi.

Selle aasta EALLi täiskogul leiti, et pressisőbralikema avaliku elu tegelase tiitli olete teeninud Teie, president Lennart Meri. Missuguseid motiive tőid meie liikmeslehtede esindajad?

Olulist rolli mängisid siin töised suhted maakonnalehtedega, mille Te sel aastal olete sisse seadnud. EALL tervitab seda regionaalpoliitiliselt tähenduslikku pööret maakonnalehtede poole. Maakonnalehtedel on muutuvas ajakirjanduspildis alati oma kindel roll, mida ei saa täita mitte ükski teine meediakanal. Eriti on see tuntav valimiste lähendes, mil maakonnalehtede roll ja vastutus suurenevad lausa dramaatiliselt. Kandideeritakse ju üle terve Eesti, mitte poliitilise elu keskmes - pealinnas.

Teie auhindamist panid ehk toetama ka Teie avalikud esinemised ja kőned, mis annavad ajalehtedele alati rikast analüüsiainest. Kinnitan siinjuures, et tegu pole vaid ajakirjanduse omakasupüüdlikkusega - et oleks, millest kirjutada - vaid ju siis ajakirjanduse tegijatele tundub, et ideepuudus, visioonipuudus on suur oht Eesti edasisele edule.

EALL poleks ajakirjanduslik organisatsioon, kui ta ei teeks isegi tänasel päeval poliitilise vőimu hoidjate suhtes ka kriitikat. Endiselt ootab ajakirjandus presidendilt vähem tehnilist ettearvamatust. Hilisőhtul tehtud avaldused, mis ei jőua homsesse lehte, on märk ajakirjanduse tööspetsiifika eiramisest. Me teame, et selline "ajakirjanduse närvidega mängimine" on toonud kaasa ka sootuks teiselaadsesid avalikke "äramärkimisi". Ent see on minevik.

Nagu öeldud, annab EALL pressisőbra tiitlit välja eesmärgiga aidata kaasa avatuma infokeskonna loomisele. Mida saab selle aasta pressisőber selleks teha? Miks mitte näiteks anda panus avaliku informatsiooni seaduse sünni kiirendamiseks! Praegu valitseb info saamisel riigiasutustest ametniku suva. Veel hullem on asi kohalikes omavalitsustes, mille juhid on tihti kui mőisnikud, kelle kőrgest suvast sőltub, kas ja mida tema valduste kohta üldse avalikkusele teada antakse.

Suvel EALLi poolt läbi viidud küsitluses info kättesaadavuse kohta kirjutas üks maakonnalehe ajakirjanik: "Ilmselt ei vőeta maakonna- ja väiksema piirkonna ajalehti sama tősiselt kui ülevabariigilisi ajalehti."

Kui nüüd 1998.a. pressisőber ka infoseaduse sündi oma panuse lisab, juhtub see, et järgmisel aastal teevad paljud riigivőimuga seotud isikud - tahes-tahtmata - sammu lähemale pressisőbraks saamise poole.

Meil vőib tuleval aastal valiku tegemisega raskeks minna. Kuid see on raskus, mida heameelel kanname.

Täiendav informatsioon: EALLi tegevdirektor Tarmu Tammerk, tel 646 1005, 250 15 880.