Eesti Ajalehtede Liidu põhikirja PROJEKT

mai 2004

I Üldsätted

1.1. Eesti Ajalehtede Liit (edaspidi “liit”) on mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik avalik ühendus, mille põhitegevus on suunatud Eesti Vabariigis ilmuvate ajalehtede ühendamisele ning selle kaudu trükiajakirjanduse, kui Eesti rahvuskultuuri olulise osa arendamine, sõltumata sellest millisele omandivormile ajalehed põhinevad.

1.2. Liitu astunud ajalehed, kui juriidilised isikud, säilitavad oma juriidilise isiku staatuse ning on oma liidu välises tegevuses liidust täielikult sõltumatud.

1.3. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, üldtunnustatud rahvusvahelistest õigusnormidest, käesolevast põhikirjast, liidu üldkoosoleku ja nõukogu otsustest.

1.4. Liit on juriidiline isik, kes kasutab oma õigusi ja täidab oma kohustusi, mis on seotud tema tegevusega.

1.5. Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest ja liidu liikmed ei kanna varalist vastutust liidu varaliste kohustuste eest. Liit vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.

1.6. Liit võib astuda teiste mittetulunduslike ühenduste liikmeks.

1.7. Liit teeb vastavalt sõlmitud lepingutele koostööd ajalehtede heaks tegutsevate kohalike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

1.8. Liidu majandusaastaks on kalendriaasta, mis algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.9. Liidu asukoht on Tallinn

1.10. Liit on asutatud tähtajatult.

II Liidu eesmärgid

2.1. Liidu eesmärgiks on arendada trükiajakirjandust kui Eesti rahvuskultuuri traditsiooniliselt olulist osa ning kaitsta Eestis tegutsevate ajalehtede ühiseid huve ja õigusi, lähtudes demokraatliku ajakirjanduse rahvusvaheliselt üldtunnustatud printsiipidest.

2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks liit:

2.2.1. esitab kohaliku omavalitsus- ja riigiorganitele ettepanekuid seadusandluse täiustamiseks ajakirjandust puudutavates küsimustes;

2.2.2. tõstatab kohaliku omavalitsus- ja riigiorganite ees eriti komplitseeritud ja ajalehtede toimetustest mittesõltuvate probleemide lahendamise küsimused:

2.2.3. loob ajakirjanduse vabatahtliku eneseregulatsiooni organi, mis arutab kaebusi ajakirjanduse suhtes;

2.2.4. algatab ja korraldab ajalehtede ühistegevust kutsealastes, majanduslikes ja teistes küsimustes;

2.2.5. tegutseb koostöö ja heade suhete loomiseks ning hoidmiseks ajalehtedega ja ajalehtede ning ajakirjanduse heaks tegutsevate organisatsioonidega;

2.2.6. arendab koostööd rahvusvaheliste ajakirjandusorganisatsioonidega;

2.2.7. arendab ajalehtede kontakte välisriikide ajalehtede ja ajakirjadega;

2.2.8. tegeleb oma nimel kirjastamisega;

2.2.9. loob liidu filiaale ja esindusi;

2.2.10. viib ajalehtede tegevuse ja materiaalse baasi parandamise eesmärgil läbi tasulisi kultuuriüritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid liidu kasutuses, käsutuses ja omanduses oleva varaga, korraldab loteriisid ning sõlmib sponsor-, reklaam- ja teisi lepinguid;

2.2.11. teostab muud majandustegevust oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

III Liidu liikmed, nende õigused ja kohustused

3.1. Liidu liikmeteks võivad olla juriidilistest isikutest Eestis asuvad  Eestis ilmuvate  ajalehtede väljaandjad, kes tunnustavad ja täidavad käesolevat põhikirja ning tasuvad korrapäraselt liidu liikmemaksu.

3.2. Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada liidu nõukogule vastava sisuline avaldus, mille kohta nõukogu teeb otsuse 1 kuu jooksul arvates avalduse laekumise päevast..

3.3. Liidu liikmel on õigus avalduse alusel liidust välja astuda. Liidu liige võib liidust välja astuda pärast ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumist. Etteteatamise nõuet ei kohaldata, kui liikme õigusi ja kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeks jäämine pole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.

3.4. Liikme võib liidust välja arvata nõukogu 2/3 häälteenamuse otsusega, kui liige ei täida liidu põhikirja sätteid või on oluliselt kahjustanud liitu moraalselt või materiaalselt või jätab süstemaatiliselt täitmata liidu organite  nende pädevuse piires vastu võetud otsuseid. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema liidust välja arvamise otsusest ja selle põhjustest viivitamatult teatada. Välja arvatud liikmel on õigus nõuda välja arvamise otsuse ülevaatamist üldkoosoleku poolt.

3.5. Liikmelisust liidus ja liikmeõiguste  teostamist ei saa üle anda. Juriidilisest isikust liikme likvideerimise korral tema liikmelisus liidus lõpeb. Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel.

3.6. Liidu liikmel on õigus:

3.6.1. valida liidu juhtorganeid, sealhulgas valida neisse oma esindajaid;

3.6.2. esitada üldkoosolekule, nõukogule, juhatusele arupärimisi liiduga seonduvates küsimustes;

3.6.3. nõuda vajaduse korral erakorralise üldkoosoleku või nõukogu  kokkukutsumist ning teatud küsimuse otsustamist;

3.6.4. astuda liidust välja;

3.6.5. võtta osa liidu poolt organiseeritud ühistegevusest.

3.7. Liidu liige on kohustatud:

3.7.1. järgima käesolevat põhikirja ning täitma liidu üldkoosoleku, nõukogu ja juhatuse  otsuseid, mis on tehtud kooskõlas käesoleva põhikirjaga;

3.7.2. täitma liidu poolt sõlmitud kokkuleppeid ja lepinguid;

3.7.3. tasuma õigeaegselt liidu üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras iga-aastast liidu liikmemaksu;

3.7.4. tegutsema aktiivselt liidu eesmärkide saavutamise huvides.

IV Liidu üldkoosolek

4.1. Liidu kõrgeimaks juhtorganiks on liidu üldkoosolek..

Korraline üldkoosolek kutsutakse juhatuse poolt kokku vähemalt kaks korda aastas. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus ühe kuu jooksul kokku kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmetest. Erakorralisel üldkoosolekul arutatakse ainult neid küsimusi, mis olid liidu liikmete poolseteks põhjusteks erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel ning mis on sätestatud ka vastava sisulises kirjalikus taotluses liidu juhatusele. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

4.2. Üldkoosolekul arutamisele kuuluvad küsimused esitab juhatus. Kui liidu liikmed soovivad üldkoosolekule esitada küsimusi jooksvate küsimuste lahendamiseks, peavad nad küsimused juhatusele kirjalikult teatavaks tegema vähemalt viis päeva enne üldkoosoleku toimumist.

4.3. Korralise üldkoosoleku aja ja koha ning arutamisele kuuluvad küsimused teeb juhatus liidu liikmetele teatavaks kirjaliku kutsega, mis saadetakse liidu liikmele hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Erakorralise üldkoosoleku aja ja koha ning arutamisele kuuluva küsimuse teeb juhatus liidu liikmele teatavaks kirjaliku kutsega, mis saadetakse liidu liikmele hiljemalt 8 päeva enne erakorralise üldkoosoleku toimumist.

4.4. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole liidu liikmetest.

4.5. Üldkoosoleku juhtimiseks valitakse istungi alguses juhtorgan, kuhu kuuluvad vähemalt kaks isikut: üldkoosoleku juhataja ja protokollija.

4.6. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

4.6.1. põhikirja muutmine;

4.6.2. nõukogu liikmete ning sealhulgas nõukogu esimehe valimine;

4.6.3. liidu tegevuse põhisuundade määramine;

4.6.4. nõukogu  ettepanekul liidu majandusaasta aruande ja järgneva aasta eelarve kinnitamine;

4.6.5. liidu aastaliikmemaksu suuruse määramine lähtudes liidu ja ajalehtede majanduslikust seisukorrast;

4.6.6. teistesse mittetulunduslikesse ühendustesse astumise otsustamine.

4.7. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekust osalenud liidu liikmetest või nende esindajatest.

Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liidu liikmete nõusolek. Üldkoosolekus mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

Igal liidu liikmel on hääletamisel üks hääl. Liige ei või hääletada, kui liit otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

4.8. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid põhikirja muutmise kohta, kui selles osaleb või on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest.

Põhikirja muutmise otsus on vastuvõetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liidu liikmetest või nende esindajatest.

V Volinike koosolek ehk Nõukogu

5.1. Nõukogu täidab üldkoosoleku ülesandeid põhikirjaga määratud mahus.

5.2. Nõukogusse kuulub 8-12 liiget, kes valitakse Liidu liikmete seast.. 

5.3. Nõukogu liikmed ja esimees valitakse üldkoosoleku poolt üheks aastaks.

5.4. Nõukogu pädevusse kuulub:

5.4.1. juhatuse liikme määramine ja tagasikutsumine;

5.4.2. juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes mittetulundusühingu esindaja määramine;

5.4.3. liidu liikmeks vastuvõtmise küsimuse otsustamine;

5.4.4. liikme liidu liikmeskonnast välja heitmise küsimuse otsustamine;

5.4.5. liidu liikmete omavaheliste tülide lahendamine;

5.4.6. liidu põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuste või sõlmitud lepingute ja kokkulepete rikkumise korral abinõude tarvitusele võtmine;

5.4.7. liidu majandustegevuse põhisuundade kindlaks määramine;

5.4.8. liidu vara omandamise, kasutamise ja käsutamise küsimuste otsustamine;

5.4.9.audiitori valimine;

5.4.10. Liidu poolt ajakirjanduse eneseregulatsiooni organi loomine ja  selle statuudi kehtestamine ning liikmete valimine;

5.4.14. seisukohtade võtmine ajalehti üldiselt puudutavates küsimustes.

5.5. Nõukogu on otsustusvõimeline kui sellest võtab osa üle poole  nõukogu liikmetest.

5.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt on 2/3 nõukogu koosolekul osalenud liikmetest.

5.7. Nõukogu tööd juhib ja korraldab nõukogu esimees.

5.8 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui 4 korda aastas.

5.9. Nõukogu koosolekud kutsub kokku Nõukogu esimees. Nõukogu esimees on kohustatud Nõukogu koosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab vähemalt 2 nõukogu liiget.

5.10. Nõukogu koosoleku aja, koha ja arutamisele tulevad küsimused tuleb nõukogu liikmetele teatavaks teha vähemalt 10 päeva enne koosoleku algust.

VI Juhatus

6.1. Liitu juhib ja esindab juhatus.

6.2. Liidu juhatusse kuulub 1 liige.

6.3. Liidu juhatus valitakse nõukogu poolt.

VII Liidu vara ja vahendid

7.1. Liidu rahalised vahendid moodustuvad liikmemaksudest, annetustest, majandustegevusest laekunud summadest ning muudest laekumistest.

7.2. Liidu vahendid ja vara kuuluvad liidule ja neid kasutatakse ning käsutatakse liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivale seadusandlusele ja käesolevale põhikirjale.

7.3. Juhatus korraldab liidu raamatupidamise vastavalt  seadusandlusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest.

7.4. Liidu aruandeid kontrollib audiitor, kes valitakse nõukogu poolt. 

VIII Liidu lõpetamine

8.1. Liidu tegevus lõpetatakse:

8.1.1. üldkoosoleku otsuse alusel;

8.1.2. pankrotiavalduse alusel, mille esitab juhatus, kui selgub, et liidul on vähem vara kui võetud kohustusi;

8.1.3. liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;

8.1.4. kohtuotsusega sundlõpetamise korral.

8.2. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liige, kui üldkoosoleku otsusega pole ettenähtud teisiti. Sundlikvideerimise puhul määrab likvideerijad kohus.

8.3. Likvideerijatel on liidu juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärkidega. Likvideerijatel on õigus esindada liitu ainult ühiselt.

8.4. Likvideerijad lõpetavad liidu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara enne kuue kuu möödumist viimase likvideerimisteate avaldamisest.

8.5. Kui liidu likvideerijad pole täitnud oma kohustusi või täitnud oma kohustusi mittenõuetekohaselt, vastutavad nad oma süü tõttu võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt.

IX Ühinemine ja jagunemine

9.1. Liit (ühendatav liit) võib ühineda üksnes teise mittetulundusliku liiduga (ühendatav liit) üldkoosoleku otsuse alusel kui üldkoosolekus osaleb või on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.

9.2. Liit  võib jaguneda jaotumise või eraldumise teel üldkoosoleku otsuse alusel kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääletab 2/3 koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Jaotumisel loetakse jagunev liit lõppenuks. Jagunemine toimub likvideerimismenetluseta. Liit võib jaguneda üksnes mittetulundusühingutena tegutsevateks liitudeks.

Liidu põhikiri on kinnitatud üldkoosoleku otsusega 13. mail 2004. aastal.