Tallinn, 23. aprill 2019. Pressinõukogu arutas kaebust Eesti Päevalehes ja Delfis 17. jaanuaril ilmunud artikli „Praegused ja endised kriminaalid Eesti 200-s. Kaks visati välja, üks lahkus ise, ülejäänutele andestatakse“ ja 28. jaanuaril ilmunud artikli „Inimese tapnud mees liitus rohelistega vanglast“ peale ning otsustas, et mõlema artikliga rikuti head ajakirjandustava.

17. jaanuari artikkel räägib sellest, et erakonna Eesti 200 liikmete nimekirjas oli 14 kriminaalkorras karistatud isikut.

Kaebaja märkis, et tema karistus kustus 2015. aastal. Kaebaja hinnangul oli tegemist kriitilise materjaliga ja ta oleks pidanud saama sõna. Kaebaja märkis, et Delfi keskkonnas lisati artiklile sõna „askeldab“, mis süvendas muljet, et kaebaja on kurjategijana aktiivselt erakonnas Eesti 200 tegemas midagi, mis on karistatav. Kaebaja lisas, et ta on erakonnas passiivne liige.

Eesti Päevaleht ja Delfi vastasid Pressinõukogule, et karistamise fakt iseloomustab isikut ja on seetõttu püsiva tähendusega. Toimetus märkis, et kuriteo kustutamine karistusregistrist ei kustuta fakti, et isik on kuriteo toime pannud. Eesti Päevaleht ja Delfi andsid kaebajale võimaluse kommentaariks. Samuti on toimetus seisukohal, et sõna „askeldab“ kasutamine ei näita, et kaebaja on erakonnas kurjategijana midagi aktiivselt tegemas. Toimetus märkis, et erakondadesse kuuluvate ja valimistel osalevate inimeste suhtes on avalik huvi põhjendatud.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ja Delfi rikkusid ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.5., mis näeb ette, et ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamata kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda infot teada. Pressinõukogu leiab, et ajakirjandusel on õigus avaldada andmeid ka kantud ja kustunud karistuste kohta, kui see on piisavalt põhjendatud. Antud juhul oleks toimetus pidanud siiski kaaluma ja lugejale selgitama, kuidas on kaebaja ees- ja perekonnanime avaldamine põhjendatud olukorras, kus inimesele määratud karistus on kustunud ning ta ei osale poliitikas valimistel kandideerides. Seda toimetuse poolt tehtud ei ole. 

28. jaanuaril ilmunud artikkel „Inimese tapnud mees liitus rohelistega vanglast“ räägib Roheliste erakonnas olevates kriminaalidest. Teiste hulgas on pikemalt juttu kaebajast, kes Rohelistega liitudes kandis vanglas tapmise eest karistust. Samuti räägitakse artiklis, et kaebaja varastas pool aastat pärast vanglast vabanemist abikaasa ehted ja osales Rapla SEB panga röövis. 

Kaebaja märkis, et ta ei ole kunagi olnud abielus ja seega ei saanud ta ka abikaasa ehteid varastada. Rapla SEB pangas toimepandud kuritegu ei olnud kaebaja väitel rööv, vaid kelmus. Seetõttu leiab kaebaja, et artiklis oli tema kohta avaldatud ebatäpne info. 

Toimetus selgitas, et artiklis omistati kaebajale tema nimekaimu toimepandud kuritegu (abikaasa ehete vargus). Leht avaldas selle kohta õienduse ja palus vabandust. Samas täpsustati õienduses seda, et SEB pangakontori puhul polnud tegemist mitte röövi, vaid kelmusega. Samas märkis toimetus, et kaebaja kuritegu kirjeldati kõne- ja kirjakeeles kasutatava väljendi (rööv) abil.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ja Delfi rikkusid ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu hinnangul omistati kaebajale kuritegu, mida ta toime polnud pannud, kuid vabandus selle kohta avaldati paberlehes alles pärast kaebuse esitamist Pressinõukogule. Veebis ilmunud artikli juures märget paranduse kohta aga pole. Vastavalt veebis vigade parandamise hea tava leppele tuleb lisada pealkirja juurde selgitus, mida ja millal on artiklis muudetud.

Pressinõukogu hinnangul oli paberlehes avaldatud täpsustus ebamäärane ja selles ei näidatud, millise ebaõige info osas nö parandus tehti.

Eesti Päevaleht avaldas otsused paberlehes 23. aprillil, Delfis ilmusid otsused 22. aprillil.

PN