Tallinn, 22. aprill 2019. Pressinõukogu arutas erakonna Isamaa kaebust Eesti Päevalehes 10. jaanuaril ilmunud artikli „Autorikülg. Villu Zirnask kritiseerib Seederi sambaplaani: Isamaa on isamaale koormaks“ ja 14. jaanuaril ilmunud artikli „Helir-Valdor Seeder: Villu võitlused ehk Kas teine sammas põleb või sulab“ peale ja otsustas, et leht rikkus 14. jaanuari looga head ajakirjandustava.

Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Villu Zirnaski autorikülje lugu, mis ilmus 10. jaanuaril,  räägib tema suhtumisest Isamaa valimiseelsesse lubadusse teise pensionisamba vabatahtlikuks tegemise kohta. 14. jaanuaril ilmunud loo puhul on tegemist Helir-Valdor Seederi vastuväidetega Villu Zirnaski arvamusele.

Erakond Isamaa kaebas Pressinõukogule, et 10. jaanuari loo puhul oli tegemist kriitilise artikliga Isamaa ettepaneku kohta. Kaebaja väitel oli tegemist tasuta artikliga, mis ilmus ka paberlehes. Kui Isamaa saatis toimetusele vastulause, tegi toimetus ettepaneku seda muuta, kuid Isamaa ei nõustunud ja palus avaldada vastulause muutmata kujul. Eesti Päevaleht avaldas aga vastulause maksumüüri taga ja koos ajakirjaniku kommentaaridega. Sama lugu ilmus ka paberlehes. Kaebaja taotleb, et veebis ilmunud vastulausest eemaldataks ajakirjaniku kommentaarid ja et erakonna vastulause ilmuks ilma kommentaarideta ka paberlehes.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et mõlemad artiklid olid algselt tasulised ja mõne päeva möödudes muutusid tasuta loetavaks. Leht kinnitas, et artiklite avaldamisel ei tehtud nende lugemisele erinevaid rahalisi piiranguid. Leht lisas, et vastulauset paluti kaebajal toimetada, sest see sisaldas erakonna programmi, kuid mitte argumenteeritud vastuväiteid. Eesti Päevaleht avaldas vastulause muutmata kujul, kuid kuna see sisaldas ebaõigeid väiteid 10. jaanuari loo kohta, siis lisas toimetus sellele ajakirjaniku kommentaarid.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus 14. jaanuari artikliga ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.12., mis näeb ette, et välisautori poolt loodud ajakirjandusliku materjali sisu ja konteksti ei ole hea muuta autori teadmise ja nõusolekuta. Pressinõukogu hinnangul oleks toimetus võinud ajakirjaniku kommentaari panna Helir-Valdor Seederi artikli kõrvale. Selle asemel olid ajakirjaniku kommentaarid paigutatud Helir-Valdor Seederi artikli teksti sisse.

Pressinõukogu hinnangul ei olnud Helir-Valdor Seederi saadetud materjali puhul tegemist sisuliselt vastulausega ja leht oleks võinud selle avaldamisest üldse keelduda.

Päevaleht avaldas Pressinõukogu otsuse oma veebis 22. aprillil.

PN