Tallinn, 4. jaanuar 2019. Pressinõukogu arutas Kaitseväe
pressijaoskonna kaebust Eesti Päevalehes 9. novembril ilmunud
artikli „Kaitseväe salajased dokumendid rippusid aastaid
avalikult internetis“ ja artikli „Ajateenijad suitsetavad
kanepit igavusest, harjumusest ja vastumeelsusest“ peale ning
otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.
Üks artikkel räägib sellest, et kaitseväe avalikus
dokumendiregistris olid dokumendid, mis olid mõeldud
tegelikkuses ainult asutusesiseks kasutamiseks ja sisaldasid
delikaatseid isikuandmeid. Teine artikkel räägib sellest, et
kaitseväes suitsetatakse kanepit.
Kaitseväe pressijaoskond kaebas Pressinõukogule, et artiklis
„Kaitseväe salajased dokumendid rippusid aastaid avalikult
internetis“ on ebatäpne, moonutatud ja eksitav info, allikate
usaldusväärsust ei ole kontrollitud ja kaebaja ei saanud sõna.
Kaebaja märkis, et kaitseväe pressijaoskond ei ole
ajakirjandustudengeid loo avalikustamise korral ähvardanud ega
survestanud. Kaebaja leiab, et tegemist on tõsise süüdistusega
ja seda oleks pidanud saama kommenteerida. Kaebaja leiab, et
artikli pealkiri on eksitav, sest tegemist ei ole salajaste
dokumentidega. Teise artikli puhul ei ole kaebaja rahul, et loos
ei avaldatud kaitseväe kommentaari, et narkootiliste ainete
tarvitamine kaitseväes on keelatud ja rikkumiste korral
karistatakse narkootikumide tarvitajaid vastavalt seadustele ja
kaitseväe eeskirjadele. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis
tõstetakse esile vene rahvusest ajateenijate suurt osakaalu
kanepitarvitajate hulgas.
Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et ajakirjanikud
pöördusid dokumentide osas kaitseväe poole palvega selgitada
probleemi ja said muu hulgas vastuse, et asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teabe avalikustamise eest karistatakse
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Päevaleht lisas, et
ajakirjanikud ei avaldanud ega kaalunud artiklis avalikku infot
avalikustada. Leht märkis, et trahvi saamise hoiatus oli
esitatud e-kirjas, seega oli allika usaldusväärsus tagatud ja
väide artiklis õige. Lehe hinnangul võib asutusesisesteks
mõeldud dokumente nimetada salajasteks. Leht märkis, et teise
artikli puhul kinnitasid kanepi tarvitamist mitmed
reservväelased, lisaks tõendavad seda kaitseväe
dokumendiregistris olnud seletuskirjad. Leht lisas, et vene
rahvuse rõhutamine kanepisuitsetajate puhul oli osa
probleemitõstatusest, sest vene rahvusest ajateenijad teevad
seda igavusest ja motivatsiooni puudumisest.
Pressinõukogu
otsustas, et Eesti Päevaleht ei ole eksinud ajakirjanduseetika
koodeksi vastu. Pressinõukogu leiab, et kaitsevägi viitas oma
vastuses selgelt rahatrahvi võimalusele, mida loo autorid
tajusid katsena neid survestada. Artikli pealkiri „Kaitseväe
salajased dokumendid rippusid aastaid avalikult internetis“
kasutab sõna „salajased“ mitte juriidilises, vaid
tavatähenduses, et iseloomustada dokumente, mis ei ole
avalikkusele kättesaadavad või antud juhul ei peaks olema
kättesaadavad. Teise artikli puhul on kanepi suitsetamist
käsitledes autorid tuginenud allikatele ja antud loo kontekstis
on rahvuse käsitlemine kohane.
PN