Tallinn, 3. mai 2019. Pressinõukogu arutas kaebust Eesti Päevalehes 11. ja 12. novembril ilmunud kolme artikli peale ja Õhtulehes 12. novembril ilmunud Päevalehe artikli refereeringu peale ning leidis, et kumbki leht head ajakirjandustava ei rikkunud.

Kõik neli artiklit räägivad sellest, mis järgnes ühe geipaari ja lesbipaari kokkuleppele laps saada. Olukorda kommenteerivad artiklites teemaga seotud valdkondade spetsialistid.

Kaebaja leiab, et artiklitest on tuvastavad nii laps kui vanem, kes ei ole avaliku elu tegelane ja seega on rikutud nende õigust privaatsusele. Lisaks on artiklites kaebaja meelest avaldatud delikaatseid isikuandmeid ja kajastatud kinnist kohtumenetlust, kuigi kohus selle keelas. Kaebaja ei ole ka rahul, et artiklites räägitakse hooldusküsimustest.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et artiklid keskenduvad samasooliste vanematega peres kasvavate laste hooldusõiguse küsimustele ning üheski artiklis ei ole esitatud isikuandmeid ja asjaosalised ei ole tuvastatavad.

Õhtuleht selgitas, et artiklis ei ole lapse nime, vanust, elupaika või muud, mis aitaks last või vanemaid tuvastada. Leht lisas, et kahe lõigu puhul ei ole võimalik tuvastada kedagi.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu, sest artiklites ei avaldatud delikaatseid isikuandmeid, samuti pole laps ja vanemad tuvastatavad.

Samuti otsustas Pressinõukogu, et Õhtuleht ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul ei ole Õhtulehe refereeringust võimalik kedagi tuvastada. Lisaks ei avalda refereering hooldusõiguse menetluse asjaolusid, nagu väidab kaebaja.

Pressinõukogu hinnangul oli antud teema põhimõtteline ja selle vastu oli avalik huvi.

PN