Tallinn, 21. detsember 2005. Laste huvisid riivavate
probleemide kajastamisel peab meedia tõsiselt kaaluma, kas ja
kuidas teemat kajastada, et mitte suurendada lapsele konfliktist
juba tekkinud kannatusi, tõdeti täna Tallinnas toimunud laste ja
meedia teemalisel ümarlaual.
"Konfliktis osaleva lapse identifitseerimine võib talle
täiendavaid kannatusi tekitada," ütles Lastekaitse Liidu
projektijuht Anniki Tikerpuu. Ümarlaual osalejad olid üksmeelel,
et kui kõrvuti on lapse huvid ja avalikkuse huvi, on esiplaanile
vaja seada lapse huvid. Isegi lapse kaudsete andmete (elukoht,
kool, täpne vanus) avalikustamine annab võimaluse
internetikommenteerijatele tema identifitseerimiseks ning talle
kannatuste põhjustamiseks.
Lastekaitse Liidu, Pressinõukogu ja Sotsiaalministeeriumi
korraldatud ümarlaual osalenud ajakirjanikud ja
lastekaitsespetsialistid rõhutasid meediahariduse vajalikkust
koolides. Nii lapsed kui täiskasvanud peaksid rohkem teadma,
kuidas meedia funktsioneerib ning meid mõjutab.
Ümarlaual nenditi, et mitmed viimase aja lapsi puudutavad
kaasused meedias on näidanud täiskasvanute hoolimatust lapse
õiguste suhtes.
"Tõsine probleem on see, et isegi kui ajakirjanikul on olemas
lapse intervjueerimiseks vanemate või õpetaja luba, ei pruugi
täiskasvanud inimese meediateadlikkus olla sellise otsuse
tegemiseks piisav," ütles Pressinõukogu esimees Tarmu Tammerk.
"Mitte iga täiskasvanu ei suuda otsustada, mida lapse meediasse
viimine lapsele kaasa võib tuua. Ajakirjanikul on kohustus siin
kriitilist meelt üles näidata."
Ümarlaual osalenud tõdesid, et lapsi puudutavate keerukate
teemade puhul on kasulik konsulteerida Sotsiaalministeeriumi
või Lastekaitse Liidu spetsialistidega või kohalikus
omavalitsuses töötavate lastekaitsetöötajatega.
Lastekaitsespetsialiste saab kasutada nii konsultantidena kui ka
infoallikatena konkreetse loo eksperthinnangute saamisel.
Laste kajastamise problemaatikat saab meedia paremini
avalikkusele teadvustada, avaldades aeg-ajalt sissevaateid
meedia köögipoolele, selgitades, miks peeti teema
ajakirjanduslikku käsitlust vajalikuks ning miks on lugu
esitatud just sellises vormis. "Meedia saab tunduvalt rohkem
kasutada oma käsutuses olevaid harimisvõimalusi, näiteks
meediarubriikide sisukamaks muutmise teel," ütles Tammerk.
Ümarlaual tõdeti, et laste olukorra kajastamine ja mureküsimuste
tõstatamine on ajakirjanduse kohus. Samas ei ole põhjendatud
laste probleemide käsitlemine konkreetsete näidetega
meelelahutuse vormis.
Peeti vajalikuks lapse ja meedia teemaliste arutelude jätkamist.
Lastekaitse Liit, Pressinõukogu
Lisainfo: Lastekaitse Liidu projektijuht Anniki Tikerpuu, tel 56
982 289;
Pressinõukogu esimees Tarmu Tammerk, tel 50 15 880