Pressinõukogu arutas Hubert Hirve kaebust 19. novembril 2004 Eesti Päevalehes ilmunud loo „Politsei otsib äripartner Hubert Hirve” peale ning otsustas, et leht on rikkunud head ajakirjandustava.

Hubert Hirv kaebas Pressinõukogule, et artikkel sisaldab kontrollimata ja tõendamata infot, mille põhjal peetakse teda alusetult kurjategijaks. Samuti ei saanud kaebaja võimalust vastulauseks. Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et tugines Põhja politseiprefektuurist saadud infol. Leht kinnitas, et artiklis ei väideta kaebaja seost kuritegudega.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht on rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit, sest ei kontrollinud kriitilise materjali puhul info tõesust ning jättis ära kuulamata kõik osapooled. Pressinõukogu leidis, et kaebajal oli faktivigade parandamiseks õigus vastulauseks.

Eesti Päevaleht avaldas Pressinõukogu otsuse 14. veebruaril 2005.

Pressinõukogu arutas ka Orsent OÜ kaebust Eesti Päevalehes 11. jaanuaril 2005 ilmunud artikli „Keeleseaduse eiramise tõttu suletud Orsent kaebles Vene meedias” peale ning otsustas, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Orsent OÜ kaebas Pressinõukogule, et artikkel sisaldab ebatäpseid ja ebakorrektseid väiteid. Kaebaja peab artikli pealkirja halvustavaks, sest Orsent TV ei ole kunagi rikkunud keeleseadust. Kaebaja leiab, et ka pildiallkiri eksitab lugejaid.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et artiklis ei ole ühtegi ebatäpset või ebakorrektset väidet. Leht kinnitas, et kaebaja kommentaarid on artiklis olemas. Lehe kinnitusel tugineb pealkiri keeleinspektsiooni ettekirjutusele.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ei ole rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Pressinõukogu seisukohalt on kaebaja saanud artiklis sõna ning temale pakuti võimalust intervjuuks. Pressinõukogu ei pea artikli pealkirja halvustavaks, sest see põhineb artiklis esitatud faktidel. Samuti ei pea Pressinõukogu eksitavaks pildiallkirja.