Tallinn,
18. september 2018. Pressinõukogu arutas Annika Vau kaebust
Eesti Päevalehes ja Delfis 28. märtsil ilmunud artikli
„Koolipsühholoog tahtis pimesoolepõletiku käes vaevleva lapse
psühhiaatri juurde saata“ peale ja otsustas, et Eesti Päevaleht
ja Delfi rikkusid head ajakirjandustava.
Artikkel räägib konfliktist koolipsühholoogi Annika Vau ja
lapsevanemate vahel, sest psühholoog tahtis lapse suunata vastu
vanemate tahtmist psühhiaatri juurde ning esitas kaebuse
lastekaitsele.
Annika Vau kaebas Pressinõukogule, et artikkel moonutab
tegelikkust ja on ühepoolne. Samuti ei ole ta rahul, et loos on
luba küsimata avaldatud tema nimi ja foto. Kaebaja lisas, et
artikli juures ilmus teda solvavaid kommentaare ja artikli mõjul
avaldati talle sotsiaalmeedias negatiivset hinnangut. Kaebaja ei
ole ka rahul, et ei saanud artikliga enne ilmumist tutvuda.
Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et artikkel käsitles
kaebaja tegevust koolipsühholoogina ja seega oli tema nime ja
foto avaldamine põhjendatud. Leht selgitas, et artikli sisu ei
ole moonutatud ega eksitav. Samuti sai kaebaja võimaluse vastata
konkreetsetele küsimustele ja juhtunut kommenteerida, sest loo
oli juba avalikustanud lapsevanem.
Pressinõukogu tutvus põhjalikult nii Annika Vau kui ka Eesti
Päevalehe ja Delfi poolt esitatud erinevate materjalidega,
sealhulgas e-kirjavahetuste ja ametlike dokumentidega. Neid
analüüsides otsustas Pressinõukogu, et Eesti Päevaleht ja Delfi
rikkusid ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette,
et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei
ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu
hinnangul on artikli pealkiri "Koolipsühholoog tahtis
pimesoolepõletiku käes vaevleva lapse saata psühhiaatri
juurde" selgelt eksitav. Selle pealkirjaga
jäetakse psühholoog Annika Vaust mulje kui oma
erialal ebakompetentsena tegutsenud inimesest. Lisaks märgib
Pressinõukogu, et artiklis on eksitud kuupäevades, mida
tunnistas ka toimetus oma vastuses.
Samuti rikkusid Eesti Päevaleht ja Delfi ajakirjanduseetika
koodeksi punkti 1.5., mis näeb ette, et ajakirjandus ei tohi oma
tegevusega kellelegi tekitada põhjendamata kannatusi,
veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda infot
teada. Pressinõukogu hinnangul ei olnud avalikkuse seisukohast
antud juhul oluline teada saada koolipsühholoogi nime.
Pressinõukogu leiab, et antud loo oleks võinud avaldada ka
kaebajat nimeliselt välja hõikamata. Kaebajat on kujutatud kui
oma erialal ebakompetentset töötajat ning selles kontekstis nime
ja foto avaldamine tekitab Pressinõukogu hinnangul kaebajale
täiendavaid ja põhjendamata
kannatusi.
Kolmandaks tuvastas Pressinõukogu, et Eesti Päevaleht ja Delfi
rikkusid ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.9., mis näeb ette,
et inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse
vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse
privaatsusele.
Pressinõukogu leiab, et kõiki
asjaolusid arvestades ei olnud kaebaja tuvastamine nime ja
fotoga antud juhul põhjendatud.
Kuigi kaebajat süüdistavad osapooled jäeti anonüümseks,
muudab koolipsühholoogi nime avalikustamine Eesti Päevalehe ja
Delfi lugejatele ka juhtunus osalenud lapse isiku tuvastatavaks.
Seda oleks Eesti Päevaleht ja Delfi pidanud materjali
avaldamisel kindlasti vältima.
Eesti Päevaleht avaldas otsuse paberlehes 10. septembril ja
Delfis ilmus otsus 18. septembril.
PN