Tallinn, 16. veebruar 2018. Pressinõukogu arutas Urve Palo kaebust Postimehes 24. oktoobrist kuni 3. novembrini 2017 ilmunud kiire interneti projektist rääkiva kaheksa artikli peale ja otsustas, et Postimees rikkus head ajakirjandustava.

Urve Palo kaebas Pressinõukogule, et artiklid sisaldavad moonutatud ja eksitavat infot, ebaõiget hinnangut ja osad pealkirjad on tema suhtes süüdistavad. Samuti on kaebaja meelest mõnes artiklis esitatud oletusi faktina.

Postimees vastas Pressinõukogule, et artiklid ei riku ajakirjanduseetika koodeksit ja teenivad hästi ajakirjanduse peamist ülesannet anda avalikkusele tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Postimees kinnitab, et ajakirjanik on iga artikli puhul järginud, et info oleks täpne, kaetud usaldusväärsete allikatega ja tõenditega ja et neis oleks antud sõna kõigile osapooltele.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad ja uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel infol. Pressinõukogu arvates ei ole mitmes kaebusaluses artiklis arusaadav, millised on faktid, millised aga oletused. Nii on 24. oktoobri ja 25. oktoobri artiklites kirjas, et omavalitsuste projektid on liiva jooksnud ning on selgusetu, mis saab omavalitsustest kogutud sooviavaldustest. Pole arusaadav, kas need on ajakirjaniku arvamus uudisloo sees või nimetu eksperdi hinnang. Kaebaja kinnitusel on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 24. oktoobri pressiteates öelnud, et konkursi võitja peab jätkama piirkondlike meeskondadega koostööd ja kasutama seni kaardistatud infot uute ühenduste rajamisel.

28. oktoobri artiklis „Elektrilevi läheb Palo plaaniga kaasa“ avalõigus on kirjas, et just Elektrilevi plaanide tõttu loobus minister omavalitsuste projektide toetamisest. Väidet on uudisloos esitatud faktina, kuid ei ole viidet allikale. Samal ajal on minister varem nimetanud ka telekommunikatsiooniettevõtete, nagu Telia, huvi projekti vastu. Artiklis on ka kirjas, et omavalitsuste projektid lõpetatakse Elektrilevi huvi tõttu. Ent ministeerium on varem nimetanud ka teiste ettevõtete huvi ning on kinnitanud, et muudatust ei tehta Elektrilevi ärisuuna toetamiseks. Arvamusloos saab ajakirjandus fakte tõlgendada, aga uudisloos tuleb väited allikatega katta ning eri osapoolte seisukohad välja tuua.

30. oktoobri artikli sissejuhatavas osas on mitmeid allikaviiteta väiteid. Näiteks pole selge, kelle arvates on esitatud lausvalesid ning milles need seisnevad. Artikli pealkiri on hinnanguline.  

Mis puudutab teiste artiklite pealkirju ja pildiallkirju, siis leiab Pressinõukogu, et poliitikul on kohustus taluda ka kriitilist käsitlust ja kujundlikku keelt. Postimees ei ole siin ajakirjanduseetika koodeksit rikkunud.  

Postimees avaldas Pressinõukogu otsuse paberlehes ja veebis 16. veebruaril.

PN