Tallinn, 1. oktoober 2018. Pressinõukogu arutas Hardi Kaljuranna kaebust 6. juunil Delfis ilmunud artikli „Video. Tartu Ülikooli kliinikumi arst käratas patisendile: minuga ei ole mõtet möliseda! Katkine varvas seo ise kinni tampooni abil“ peale ja Tartu Postimehe veebis ilmunud artikli „Video. Valvearst öisele abipalujale: „Mis sul viga on, raisk?““ ja Tartu Postimehe paberlehes 8. juunil ilmunud artikli „Valvearst andis patsiendi politseisse, patsient ähvardab arsti kohtuga“ peale ning otsustas, et väljaanded ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artiklid koos videoga kirjeldavad Tartu Ülikooli Kliinikumi EMOs asetleidnud konflikti patsiendi ja valvearsti vahel. Lood sisaldavad ka haigla avalike suhete juhi kommentaari. Paberlehe loos sai sõna ka Hardi Kaljurand.

Hardi Kaljurand kaebas Pressinõukogule, et Delfi loos on kasutatud sihilikult teda mustavat tooni ja esitatud eksitavaid fakte. Hardi Kaljurand leidis, et Tartu Postimehe veebis olnud loo pealkiri sisaldab valet, sest väljendit „raisk“ ta ei öelnud. Kaebaja leiab, et video on filmitud ebaseaduslikult ja avaldatud videos ei olnud tema nägu ainsana hägustatud. Kaebaja märkis, et kuna veebiartiklites ei olnud tema nime, siis ei saanud olla ka tõeseid teise osapoole väiteid. Kaebaja leiab, et paberlehes ilmunud artikli toon on teda halvustav ning tema seisukohad ja seletused ei ole esitatud tõsiseltvõetavatena.

Delfi vastas Pressinõukogule, et video avaldati seoses aktuaalse päevasündmusega, mille puhul oli avalik huvi olemas. Delfi leiab, et EMOsse abi saamiseks pöördunud isiku suhtes kasutas meditsiinitöötaja ebakohaseid väljendeid ja jättis inimese abita. Delfi leiab, et kohatult käitunud meditsiinitöötaja ei olnud kolmandate isikute jaoks identifitseeritav ja seega ei rikutud video avaldamisega kaebaja eraelu puutumatust. Kuna patsient pöördus abi saamiseks Tartu Ülikooli Kliinikumi ja loos on haigla seisukoht olemas, siis on Delfi hinnangul teine osapool sõna saanud. Delfi märkis, et 8. juunil ilmus järellugu, milles kajastati ka kaebaja seisukohti.

Tartu Postimees selgitas, et veebiartiklis ei avaldatud arsti nime ja seepärast olid videos kõigi isikute näod hägustatud. Leht lisas, et sama video jõudis hägustamata nägudega veebilehele siis, kui kaebaja oli omal initsiatiivil end toimetusele tutvustanud ja palunud avalikustada oma selgituse. Toimetus selgitas, et edastas lugejatele konflikti osapoolte versioonid ja et artikli toon ei ole halvustav.

Pressinõukogu otsustas, et Delfi ja Tartu Postimees ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul on artiklites saanud sõna osapooled – patsient ja haigla. Lisaks on kaebaja saanud sõna jätkulugudes.

Pressinõukogu hinnangul ei riku video avaldamine kaebaja eraelu puutumatust.

PN