Tallinn, 23. veebruar 2015. Pressinõukogu arutas kahte Eesti Päevalehe peale esitatud kaebust ja tegi mõlema puhul tauniva otsuse.

Pressinõukogu arutas Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti kaebust Eesti Päevalehes 14. novembril 2014 ilmunud artikli „Tallinna juhid käivad enne valimisi jälle välja venekeelse õppe kaardi“ peale. Artikkel räägib sellest, et Tallinna linnavalitsus kogus pealinna koolidelt avaldusi, et need saaksid jätkata gümnaasiumiõpet peaasjalikult vene keeles. Lehe väitel tekitab küsimusi ajastus, sest Tallinna linnavolikogu arutas küsimust enne valimisi. Leht väidab, et avaldused seisid pea aasta Mihhail Kõlvarti sahtlis. Delfi avaldas Mihhail Kõlvarti täiendavad seisukohad 14. novembril.

Mihhail Kõlvart kaebas Pressinõukogule, et lehe väide, et koolide hoolekogude taotlused üle aasta tema sahtlis vedelesid, on vale. Kaebaja kinnitusel laekuvad taotlused volikokku ja aasta jooksul oli volikogu olnud koolidega kirjavahetuses. Mihhail Kõlvarti sõnul saatis volikogu taotlused ühekaupa linnavalitusse oktoobris. Lisaks märkis Mihhail Kõlvart, et ametlikud dokumendid ei vedele tema sahtlis. Mihhail Kõlvart taotles lehelt paranduse avaldamist.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et lehe väide taotluste sahtlis vedelemise kohta on kujundlik ning leht peab silmas seda, et Mihhail Kõlvart ei tegelenud nendega varem, kuigi oleks saanud. Leht lisas, et hariduselu juhtimisel Tallinnas ei ole tegemist olukorraga, kus üks institutsioon ei tea, mida teine teeb ning vajalike otsuste tegemine nii linnavalitsuse asutustes kui ka volikogus on täielikult kaebaja kontrolli all.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht eksis ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1. vastu, mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatud. Pressinõukogu hinnangul on artiklis segamini faktid ja oletused, mis puudutab koolide taotlusi ja nendega tegelemist.

Samuti arutas Pressinõukogu Põhja-Tallinna vanema Karin Tammemägi kaebust Eesti Päevalehes 27. novembril 2014 ilmunud artikli „Põhja-Tallinna valitsus tühjendab reservfondi eakaid ekskursioonidele sõidutades“ peale. Artikkel räägib Põhja-Tallinna valitsuse reservfondi kulutustest, mille seas on nii eakate ekskursioonid, linnaosa vanema plakat, toetus Kodutunde saatele kui ka Kopli prügila vastane kampaania. Kulutusi kritiseerib opositsioonis olev Põhja-Tallinna halduskogu liige Jaak Juske. Põhja-Tallinna vanem Karin Tammemägi lehele pikemaid vastuseid ei andnud, vaid palus selgitusteks aega.

Karin Tammemägi kaebas Pressinõukogule, et artikli pealkiri on eksitav ja ebatäpne, sest reservfondist eraldiste tegemist ei saa nimetada „tühjendamiseks“ ja raha eraldamine toimub Tallinna linnavolikogu määruse alusel, mitte linnaosa valitsuse suva kohaselt. Samuti peab kaebaja eksitavaks pildiallkirja, sest Kodutundele eraldatud raha läks pere abistamiseks, mitte linnaosa vanema teleekraanile pääsemiseks, nagu väidab artikkel. Kaebaja meelest sisaldab artikkel ebatäpset infot ekskursioonide ja tervisepäeva kohta. Karin Tammemägi lisab, et ei keeldunud küsimustele vastamast, vaid selgitas, et ta samal päeval ei jõua ta vastata.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et sõna „tühjendama“ kasutamisel pealkirjas oli autori eesmärk tõmmata lehelugeja tähelepanu tegevuse tõsidusele. Fotoallkirja kohta selgitas Päevaleht, et sellega sooviti juhtida lugejate tähelepanu küsimusele, kas linnaosa valitsuse poolt tehtavad otsused raha kasutamise osas on olnud põhjendatud või mitte. Leht lisas, et artiklis ei ole eksitavat ega ebatäpset infot. Kaebaja ei ole lehe kinnitusel pöördunud toimetuse poole vastulause sooviga ega ühegi faktiväite ümber lükkamisega, samuti ei ole leht siiani ajakirjaniku küsimustele vastust saanud. Päevalehe kinnitusel lubas linnaosa valitsuse pressiesindaja vastata päeva jooksul.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu hinnangul avaldas leht eksitavat infot linnaosa vanema plakati ja reservfondi kasutamise kohta. Samuti rikkus leht ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.1., mis näeb ette, et kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle pakkuda kommentaari samas numbris. Pressinõukogu leiab, et tegemist ei olnud ajakriitilise looga ja küsimuste maht oli selline, mis eeldas vastamiseks mõistliku aja andmist. Mõistlikuks ei saa antud asjas lugeda vastamise tähtaega alla ühe tööpäeva.    

Eesti Päevaleht avaldas Pressinõukogu otsused 23. veebruaril.

PN