Tallinn, 15. juuni 2015. Pressinõukogu arutas Põhja-Tallinna
linnaosa vanema Karin Tammemägi kaebust Eesti Päevalehe peale ja
otsustas, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.
1. aprillil ilmunud artikkel „Põhja-Tallinna kommiraha.
Rahahädas linnaosa üritas jätta mulje, et kommipakkide eest
maksti poole vähem kui tegelikult“ ja sama päeva juhtkiri
„Kinnimätsijate kasvav tööstus“ räägivad Põhja-Tallinna linnaosa
poolt detsembris ja jaanuaris ostetud kommipakkidest, milleks
kulus üle 14 000 euro. Kommipakid osteti nii reservfondi kui ka
noorsootöö eelarve raha eest. Linnaosa valitsus teatas
Päevalehele, et annab vastused toimetuse küsimustele 30 päeva
jooksul.
Põhja-Tallinna linnaosa vanem Karin Tammemägi kaebas
Pressinõukogule, et artikli pealkiri on eksitav ja ebatäpne,
sest jätab mulje, nagu oleks linnaosa rahakriisis. Samuti jätab
pealkiri mulje, et linnaosa valitsus üritas jätta mulje, et
kommipakkide eest maksti poole vähem kui tegelikult. Eksitavad
väited on kaebaja hinnangul ka artikli sees. Kaebaja peab
eksitavaks juhtkirja
pealkirja, sest sellest järeldub süüdistus, justkui oleks
linnaosa valitsus püüdnud oma tegevust kuidagi varjata. Samuti
ei ole kaebaja rahul, et leht ei avaldanud linnaosa valitsuse
vastulauset.
Eesti Päevaleht vastas, et artikli pealkirja puhul lähtuti
artiklis olnud väitest, et kulutuste katmine reservfondist võis
olla otseselt tingitud sellest, et linnaosal polnud piisavalt
vabu vahendeid. Arvete tükeldamise eesmärgiks peetakse artiklis
oleva allika väitel kulutuste hajutamist, et need silma ei
paistaks. Leht lisas, et artiklis ei olnud tõsiseid süüdistusi
kaebaja kohta ja seega puudus alus vastulauseks. Leht oli valmis
avaldama Karin Tammemägi arvamusartikli peale selle sisuliseks
toimetamist, kuid linnaosa ei nõustunud. Leht märkis, et
Põhja-Tallinna linnaosa valitsus ignoreerib regulaarselt ja
teadlikult ajakirjanduse päringutele vastamist.
Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ei ole rikkunud
ajakirjanduseetika koodeksit, sest Põhja-Tallinna linnaosa
valitsusel oli aega sisuliselt vastata ligi kaks nädalat. Samas
leidis linnaosa võimaluse oma vastulause esitada kiiremini kui
30 päeva. Pressinõukogu hinnangul oli toimetusel õigus piirata
vastulause mahtu ja nõuda selle toimetamist, sest vastulausega
on õigus vaid valefakte ja tsitaate parandada.
PN