Tallinn, 8. aprill 2015. Pressinõukogu arutas Andrei Zarenkovi kaebust Eesti Päevalehes ilmunud artiklite peale ja leidis, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

16. jaanuaril ilmunud artikkel „Kremli-meelne Zarenkov sai aastate jooksul üle 20 000 euro teadmata päritoluga raha“ ja 6. veebruaril ilmunud artikkel „Korruptant Andrei Zarenkov töötab ikka Maardu kultuuri- ja infokeskuses“ räägivad Maardu kultuuri- ja infokeskuse endisest juhist Andrei Zarenkovist ja Eesti Päevalehe ajakirjaniku püüdlustest saada teada, millisel ametikohal ta Maardu kultuuri- ja infokeskuses nüüd töötab. Andrei Zarenkov mõisteti Harju Maakohtu poolt pistise võtmise eest süüdi ja kohus keelas tal töötada avalikus sektoris juhtivatel, järelevalvet tegevatel või varaliste väärtuste liikumist korraldavate ülesannetega töökohtadel.

Andrei Zarenkov kaebas Pressinõukogule, et Eesti Päevalehe ajakirjanik on teda jaanuari algusest pidevalt jälitanud – helistanud ja nõudnud kohtumist, et teada saada, kellena ja kus ta töötab. Kaebaja märkis, et tema praegused töökohustused on kooskõlas kohtuotsusega.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et artikkel käsitleb kaebaja tegevust Maardu linnavalitsuse alluvuses. Leht märkis, et artiklis ei ole juttu kaebaja eraleust, vaid sellest, kellena ta Maardu kultuuri- ja infokeskuses töötab. Päevaleht lisas, et tegemist on avaliku huviga, korruptsioonis süüdimõistetud isikuga ja vihjetega, et kaebaja töötab ametikohal, kus ta ei peaks töötama ja seepärast olid ajakirjaniku pingutused kommentaari saamiseks mõistlikes piirides.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ei ole rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Pressinõukogu hinnangul on avalikkusel ja ajakirjandusel õigus teada saada, kus töötab pistise võtmise eest süüdimõistetud isik, kellele on kohtuotsusega pandud ka töökoha piirangud. Pressinõukogu hinnangul ei olnud tegemist ajakirjaniku sekkumisega kaebaja eraellu.

PN