Tallinn, 22. jaanuar 2014. Pressinõukogu arutas detsembris Ene Ergma, Peeter Tulviste, Jaak Aaviksoo ja Andres Metspalu kaebust Eesti Päevalehes ilmunud arvamusartikli peale ja leidis, et see sisaldas ebatäpset infot kaebajate kohta.

28. oktoobril 2013 ilmunud artikkel „Lõssenko Eesti teaduse kallal“ räägib teaduse ja poliitika vahelise erinevuse kadumise ohtlikkusest. Kaebajaid artiklis nimepidi ei nimetata.

Kaebajad ei ole rahul, et Eesti teadust on võrreldud stalinlik-lõssenkistliku perioodi teaduskorraldusega ilma ühtegi fakti või argumenti toomata. Kaebajad leiavad, et neile on artiklis esitatud ilma fakte toomata süüdistusi tegudes, mis riivavad oluliselt nende au ja väärikust. Kaebajate hinnangul oleks selliste süüdistuste puhul pidanud andma neile võimaluse vastuväideteks. Lisaks leiavad kaebajad, et artikli pealkiri on sildistav.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist ja sellega peavad arvestama ka teadlased, kes on suundunud poliitikasse. Artiklit läbiv teema on teaduse ja poliitika segunemine ja artikli autor toob näited kaebajate kohta viidates üldteada sündmustele ja arengutele. Artikli autor seostab tuntud juhtumeid üldise teemaga, mida artikkel käsitleb. Leht lisas, et teadusajakirjanikul on kindlasti õigus võtta omapoolseid seisukohti toimunu suhtes.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu hinnangul avaldati artiklis kaebajate kohta ebatäpset infot ja loodi moonutatud seoseid fakte esitamata.

Eesti Päevaleht avaldas Pressinõukogu otsuse 22. jaanuaril.

PN