Tallinn,  11. detsember 2013. Pressinõukogu arutas Toivo Kabaneni kaebust Eesti Päevalehe peale ja leidis, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Eesti Päevalehes ja lehe veebis 30. augustil ilmunud artikkel „Ingerisoomlaste tüli kisub vähemusrahvuse kaheks“ räägib sellest, et osa Eesti ingerisoomlaste liidust väidab, et soome kultuuri edendamise sihtasutus neelab nad alla ja sihtasutus on saanud toetuse, mida varem sai liit. Artiklis on kirjas, et varem liidu esimehena ametis olnud ja nüüd sihtasutusega seotud Toivo Kabaneni kahtlustab osa liidu juhatuse liikmeid finantsrikkumises ja dokumendi võltsimises. Artiklis saavad sõna nii Toivo Kabanen kui ka tema advokaat.

Toivo Kabanen kaebas Pressinõukogule, et artikli ilmumise eel lehega suheldes ei teavitanud ajakirjanik teda süüdistavaid väiteid esitanud isikutest ega konkreetsetest väidetest (süüdistus finantsrikkumises ja dokumendi võltsimises). Kaebaja leiab, et tema kohta on avaldatud teadlikult ebaõigeid fakte ning põhjendamatuid ja ebakohaseid väärtushinnanguid.

Eesti Päevaleht tunnistab Pressinõukogule antud vastuses, et ajakirjanik oleks pidanud võtma Toivo Kabanenilt seisukoha finantsrikkumise ja dokumendi võltsimise süüdistuse kohta. Eesti Päevaleht avaldas kaebaja kommentaarid 6. novembri lehes.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.1., mis näeb ette, et kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda kommentaari samas lehes. Samuti rikkus leht eetikakoodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul ei saanud kaebaja esitada oma kommentaari finantsrikkumise ja dokumendi võltsimise süüdistuse kohta.

Eesti Päevaleht avaldas Pressinõukogu otsuse 11. detsembril.

PN