Tallinn, 11. juuli 2013. Pressinõukogu arutas MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus kaebust Eesti Päevalehes ilmunud artiklite peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava vaid esikülje pealkirjaga, kuid artiklites rikkumist ei olnud.

25. aprillil ilmunud artiklis „Sotsiaalministeerium tootis suure raha eest praaki“ ja 2. mail ilmunud artiklis „Lastekaitseliidud: ministeerium lõpetagu raha salajane suunamine“ on juttu MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskuse koostatud juhendmaterjalist, mida rahastas sotsiaalministeerium ja mille tellimiseks ei korraldatud avalikku hanget. Juhendmaterjali kritiseerivad Tartu Ülikooli teadlased ning hanketa raha jagamist lastekaitseliidud. 25. aprilli lehe esiküljel kannab viide artiklile pealkirja „Ministeerium raiskas 25 000 eurot plagiaadile“.

MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus kaebas Pressinõukogule, et artiklid sisaldavad eksitavat ja ebaõiget infot ning ajakirjanik on teadlikult manipuleerinud tema käsutuses olnud faktide ja kommentaaridega. Kaebaja märkis, et lapse heaolu hindamise juhend maksis eelarve järgi 5000 ja lastekaitsetöötajate juhendmaterjal 20 000 eurot, leht aga väitis, et juhendmaterjal maksis 25 000 eurot. Samuti märkis kaebaja, et tegemist ei ole teadusliku materjaliga, mida väidab artikli pealkiri.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et väide abivahendi 25 000 eurose hinna kohta on õige, kuna tegemist on konkreetse projektiga, millele on kulutatud konkreetne summa avalikku raha. Lehe hinnangul on artiklis osundatud vead üliolulised kogu juhendi juures ja valminud juhend sellisel kujul on kasutuskõlbmatu, seda kinnitab ka tõsisasi, et juhend on alates 24. aprillist sotsiaalministeeriumi kodulehelt eemaldatud. Leht lisas, et MTÜ ei ole peale artiklite ilmumist otse toimetuse poole pöördunud põhjendusega, et midagi on valesti kirjas või midagi oleks vaja veel täpsustada.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus 25. aprilli lehe esikülje pealkirjaga „Ministeerium raiskas 25 000 eurot plagiaadile“ ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11., mis ütleb, et pealkirjad ei või auditooriumi eksitada. Samuti on selle pealkirjaga rikutud koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu hinnangul on eksitav kasutada sõna „raiskas“, sest osa koostatud materjalist oli kasutamiskõlblik, samuti on vale summa 25 000 eurot ning kinnitust ei ole leidnud ka plagiaadis süüdistamine.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ei ole artiklitega eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu, kuivõrd on sõna andnud erinevatele osapooltele, sealhulgas ka kaebajale süüdistuste kommenteerimiseks.

Eesti Päevaleht avaldas Pressinõukogu otsuse 11. juulil.

PN