Tallinn, 3. juuni 2013. Pressinõukogu arutas Eesti
Loomakaitse Seltsi kaebust Postimehe peale ja otsustas, et leht
ei ole rikkunud head ajakirjandustava.
Postimehes 18. septembril 2012 ilmunud artikkel
„Loomakaitsjad tegid metsa rahaks“ räägib sellest, et Eesti
Loomakaitse Selts lasi teha ligi pooles endiselt loomakaitsjalt
päranduseks saadud metsast lageraiet, kuigi lehe väitel oli
pärandaja soov metsas loomi raie ja jahimeeste eest kaitsta.
Artikkel sisaldab ka Loomakaitse Seltsi kommentaari.
Eesti Loomakaitse Selts (ELS) kaebas Pressinõukogule, et
artikkel sisaldab eksitavat, ebatäpset ja moonutatud infot. ELSi
väitel on artiklis eksitav väide, et ELSi endine juhatuse liige
ei saanud pärandist tulu. ELSi kinnitusel oli ta nõus pärandist
raha vastu võtma, kuid kinnistu soovitas ta ELSi nimele
kirjutada. ELSi väitel ei olnud nad suusõnalisest kokkuleppest,
et metsa maha ei võeta. ELS kinnitas, et on oma tegevuses
lähtunud testamendist. Samuti leiab ELS, et artikliga on neile
tekitatud põhjendamata kannatusi, sest kinnistut on kasutatud
põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks vajalike rahaliste
vahendite saamiseks heas usus. Kaebaja leiab lisaks, et artikkel
on ühepoolselt väga kriitiline ja ELSi ründav. Ka ei ole kaebaja
rahul, et leht avaldas nende vastulause ilma ühe lõiguta vaid
veebis, kuid paberlehes seda ei avaldanud.
Postimees vastas Pressinõukogule, et leht tugines Heiki
Valneri kinnitusele, et pärandaja soovis, et tema kinnistul ei
teostataks raiet. Postimehe väitel oli Heiki Valner
vastavasisulise e-kirja ELSile saatnud pärast vestlust
pärandajaga. Postimees lisas, et artiklis on avaldatud mõlema
poole seisukohad ja meelevaldne on lugeda sellest välja
Postimehe soovi kahjustada ELSi mainet. Postimees ei avaldanud
paberlehes vastulauset, kuna sellega ei püüdnud kaebaja ümber
lükata ühtegi faktiviga, küll aga süüdistas kolmandat isikut.
Pressinõukogu otsustas, et Postimees ei ole eksinud
ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul on
artiklis antud süüdistuste kommenteerimiseks sõna ELSile.
Postimees ei avaldanud vastulauset veebis tervikuna, sest
sellega ei püüdnud kaebaja ümber lükata ühtegi faktiviga, küll
aga süüdistas kolmandat isikut ja seetõttu oli leht nõus
avaldama vastulause, kust oli välja jäetud kolmandat isikut
puudutav lõik.
PN