Tallinn, 12. jaanuar 2012. Pressinõukogu arutas Kiira Paju kaebust Eesti Päevalehe peale ja otsustas, et leht ei ole head ajakirjandustava rikkunud.

Kiira Paju esitas kaebuse 8. septembril ilmunud artikli „Arst kandis hooldekodus elava naise proteesihüvitise enda kontole“ ja 13. septembril ilmunud artikli „Petturist hambaarst kandis mitme inimese hüvitise enda arvele“ peale. Esimeses loos on juttu Lääne-Virumaal asuvas hooldekodus elanud naisest, kelle sugulased avastasid, et proteeside hüvitis on ära kasutatud ning asja uurides selgus, et hambaarst Kiira Paju oli raha enda arvele kandnud. Teises artiklis väidab leht, et Kiira Paju on sama skeemi järgi tegutsedes veel mõne teisegi vanainimese proteesihüvitise enda arvele kandnud.

Kiira Paju märkis Pressinõukogule esitatud kaebuses, et artiklites nimetatakse teda korduvalt petturiks või viidatakse sellele, et ta on toime pannud pettuse. Kaebaja ei ole rahul, et teda käsitletakse kurjategijana ilma, et tema suhtes oleks jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kaebaja leiab, et artiklites olevad faktiväited, et ta on haigekassa suhtes pannud toime kuriteo, on ebaõiged, sest need ei vasta tegelikkusele ja puudub süüdimõistev kohtuotsus.

Eesti Päevaleht selgitas, et artiklite väited on pärit Viru ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest, mis on avalik ja jõustunud ning millega on nõustunud ka kaebaja. Lisaks pakkus leht kaebajale korduvalt võimalust esitada omapoolsed selgitused, kuid Kiira Paju ei soovinud seda.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ei ole rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Pressinõukogu leiab, et Eesti Päevalehel oli piisavalt alust ja tõsine avalik huvi teema käsitlemiseks. Leht on korrektselt viidanud allikatele ning pakkunud sõna ka Kiira Pajule.

PN