Tallinn, 6. veebruar 2012. Pressinõukogu arutas kaebust Eesti Päevalehes mullu oktoobris ilmunud artikli peale ning otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

14. oktoobril 2011 ilmunud artikkel „Kalamajas tapetu oli inimkaubanduse kauaaegne ohver“ räägib Kalamajas tapetuna leitud noorest naisest, kes oli kannatanud psüühiliste probleemide käes ning jäänud abi ja rahata. Lehe väitel oli naist varem sunnitud prostitutsioonile, asi jõudis kohtusse ning kohus mõistis talle valuraha. Lehe väitel võib naise esimeseks kupeldajaks pidada tema ema. Samuti süüdistas leht naise ema, et too ostis kohtu poolt määratud valuraha eest köögimööbli.

Pressinõukogu menetles kaebust anonüümselt, kaebaja isik on Pressinõukogule teada. Kaebaja leidis, et artiklis on tema kohta avaldatud valeinfot. Samuti ei ole kaebaja rahul, et leht ei andnud talle võimalust kommentaariks, kuigi tema kohta on esitatud tõsiseid süüdistusi.

Eesti Päevaleht vastas, et on valmis ümber lükkama faktiväited tingimusel, et kaebaja suudab tõendada, et just tema on artiklis märgitud ema ja ümberlükkamine isikustatakse. Lehe kinnitusel andis artikli autor asjast puudutatud isikutele võimaluse anonüümselt kaasa rääkida. Leht märkis, et suhtles kaebajaga peale artikli ilmumist. Leht lisas, et kaebaja ei ole taotlenud faktiväite parandamist.  

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul on artiklis esitatud kaebaja kohta tõsiseid süüdistusi, kuid talle sõna antud ei ole. Ka oleks kaebajale sõna andmine hoidnud ära faktivea, millega leht rikkus koodeksi punkti 1.4.

Eesti Päevaleht avaldas Pressinõukogu otsuse 6. veebruaril.

PN