Tallinn, 26. mai 2011. Pressinõukogu arutas ühe Tallinna kooli vene keele õpetaja Olga Kraviku kaebust Eesti Televisiooni saate Pealtnägija peale ning leidis, et saate tegijad oleks pidanud õpetajale sõna andma.  

9. märtsi Pealtnägija saates oli juttu õpetajast, kes tarvitas õpilaste kallal vägivalda. Pealtnägija väitel teadis kooli juhtkond õpetaja käitumisest juba aastaid, kuid midagi ette ei võtnud. Saatelõigus antakse sõna sama kooli õpilastele, kooli direktorile ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajale. Õpetaja ise saatelõigus sõna ei saa.

Olga Kravik kaebas Pressinõukogule, et kuigi saatelõik rääkis temast, talle sõna ei antud. Samas kõlas saatelõigus väide, et „õpetaja võttis haiguslehe ja ei soovi midagi kommenteerida“. Kaebaja hinnangul esitati saatelõigus lausvalet ja pooltõdesid nii, nagu see vägivaldse õpetaja kontseptsiooniga kokku sobis.

Eesti Televisioon selgitas, et Pealtnägija toimetus suhtles saate ettevalmistamise käigus korduvalt kooli juhtkonnaga ja sai infot, et õpetaja on haigestunud ja ei soovi Pealtnägijaga suhelda. Seetõttu esines saates kooli direktor, kes ütles saate autoritele, et on juhtumiga kursis. Saatelõigu autor tegutses heas usus, et asjaosalised, kaasa arvatud õpetaja, on intervjuusoovist teadlikud. Eesti Televisioon pakkus hiljem kaebajale võimalust vastulauseks, kuid siiani Olga Kravik seda võimalust ei ole  kasutanud.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Televisioon eksis ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.1. vastu, mis näeb ette, et kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle pakkuda kommentaari võimalust samas saates. Pressinõukogu hinnangul oli antud loos tegemist personaalse süüdistusega kaebaja suhtes ning seepärast ei oleks Pealtnägija meeskond pidanud leppima vaid kooli direktori sõnadega ning püüdma saada kommentaari ka õpetajalt.

Pealtnägija avaldas Pressinõukogu otsuse 25. mail.

PN