Tallinn, 6. aprill 2010. Pressinõukogu arutas justiitsministeeriumi ja kaitseministeeriumi ühiskaebust Eesti Päevalehes ilmunud avaliku teabe seaduse muutmise eelnõu kohta käinud artikli peale ning leidis, et leht on eksinud uudist ja arvamust segades hea ajakirjandustava vastu.

25. jaanuaril 2010 ilmunud artiklis „Uus avaliku teabe seadus viib Eesti vargsi vaikivasse ajastusse“ ning sama päeva juhtkirjas „Saladuse loor“ on juttu uuest avaliku teabe seadusest, mis lehe väitel võtab kodanikelt võimaluse saada infot Eesti kaitsevõime kohta ning mis annab mitmele ministeeriumile õiguse mitte avaldada oma kodulehel kõigi ametnike nimesid ja kontakte.

Justiitsministeeriumi ja kaitseministeeriumi kaebuses Pressinõukogule seisab, et vaatamata artiklis olevale kriitikale ja süüdistustele ei antud justiitsministeeriumile kui eelnõu väljatöötajale sõna. Kaebajad märgivad, et kommentaari küsiti kaitseministrilt väga üldiselt ja artikli sisu täpsustama ja sellega jäeti ka kaitseministeerium ilma võimalusest teemat kommenteerida.

Eesti Päevaleht selgitas, et artikli puhul kasutati allikana avaliku teabe seaduse muutmise eelnõu ja selle seletuskirja, lisaks küsiti kommentaari kaitseministrilt, kuna eelnõu sisuline algataja oli kaitseministeerium. Lehe kinnitusel ilmus järgmisel päeval artikkel, kus said sõna mõlema ministeeriumi esindajad, samuti ilmus 29. jaanuaril lehes kaitseministri arvamusartikkel.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mille järgi peavad uudised ja arvamused olema selgelt eristatavad.  Pressinõukogu leidis, et uudismaterjalina esitatud lugu sisaldas ka hulgaliselt ajakirjanike hinnanguid, mistõttu olid loos segamini  uudise ja arvamuse žanr. Lugejale ei ole selge, millised on faktidel põhinevad seisukohad ning millised on ajakirjanike subjektiivsed tõlgendused eelnõust ja selle seletuskirjast.

Eesti Päevaleht avaldas Pressinõukogu otsuse 1. aprillil.

PN