Tallinn, 4. mai 2010. Pressinõukogu arutas Riigikogu liikme Jaan Kundla kaebust Järva Teatajas ja Õhtulehes ilmunud uudise peale ning otsustas, et kumbki leht ei ole eksinud hea ajakirjandustava vastu.

Järva Teataja online´is 7. detsembril 2009 ilmunud uudise „Kohus käsib Jaan Kundlal vihavaenlasele 7000 krooni maksta“ ja Õhtulehe online´is 8. detsembril 2009 ilmunud uudise „Kohus käsib Jaan Kundlal vihavaenlasele ligi 7000 krooni maksta“ näol on tegu Kuma raadio uudise refereeringuga, milles on kirjas, et kohus otsustas Jaan Kundlalt välja nõuda 6658 krooni võlga ja viivist.

Jaan Kundla kaebas Pressinõukogule, et mõlemad artiklid on valed ja teda laimavad. Kaebaja hinnangul ei ole kontrollitud avaldatud materjali tõesust ning samuti ei ole ta  rahul, et temalt kommentaari ei küsitud ega vastulauset ei avaldatud.

Õhtuleht vastas Pressinõukogule, et artiklis ei avaldatud ebatäpseid fakte ja Jaan Kundla sai artiklis sõna. Õhtulehe hinnangul sobib sõna „vihavaenlane“ kasutamine Jaan Kundla ja teise osapoole suhete iseloomustamiseks, sest kahe mehe vahel on  hulk kohtuvaidlusi.

Järva Teataja selgitas, et refereeritud Kuma raadio uudisest oli aru saada, et Jaan Kundlaga oli räägitud ning seepärast leht talle üle ei helistanud. Toimetus märkis, et Jaan Kundla ei nõudnud vastulause avaldamist kõnealuse uudise kohta.

Pressinõukogu otsustas, et Õhtuleht ja Järva Teataja ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu leiab, et mõlema lehe artiklis on selgesti näha, et Jaan Kundlaga on räägitud ning seega on Jaan Kundla Kuma raadio vahendusel sõna saanud. Vastulauset aga Jaan Kundla kummaltki lehelt ei taotlenud. Pressinõukogu hinnangul ei saa pidada eksitavaks sõna „vihavaenlane“ kasutamist pealkirjas, sest seda kinnitavad kahe mehe vahelised arvukad kohtuvaidlused.

PN