Tallinn, 2. detsember 2009. Pressinõukogu arutas Toomas Vitsuti kaebust Eesti Päevalehes ilmunud artiklite peale ning otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava, sest ei andnud Toomas Vitsutile sõna.

Eesti Päevalehes ja Päevaleht online´is ilmus ajavahemikus 5. - 26. oktoober 2009 rida artikleid Toomas Vitsuti valimiskampaaniast, mida tegi töötelefonil ja –ajal volikogu kantselei töötaja.

Toomas Vitsut kaebas Pressinõukogule, et tegu on ühekülgselt süüdimõistvate lugudega, kus tema kommentaari ei ole. Ta lisas, et 21. ja 26. oktoobril avaldatud lood sisaldavad valefakte.

Eesti Päevaleht selgitas, et toimetus sai pressiesindaja vahendusel Toomas Vitsuti kommentaari pärast tööpäeva lõppu ning kommentaar avaldati järgmisel päeval ehk 6. oktoobril. Kõik samal teemal artiklid on Päevalehe kinnitusel omavahel lingitud ja seega on teemast huvitatud lugejal võimalik tutvuda ka Toomas Vitsuti kommentaariga, selgitas toimetus. Hiljem avaldatud samateemalistes artiklites ei pidanud Päevaleht enam vajalikuks Toomas Vitsuti kommentaari avaldada. Eesti Päevaleht lisas, et ei avaldanud 21. ega ka 26. oktoobri artiklites valefakte. Leht märkis oma vastuses, et toimetus soovis otse Toomas Vitsutiga rääkida, kuid Vitsut seda ei soovinud, pakkudes vastama avalike suhete nõuniku. Leht märkis, et avalike suhete nõuniku kaudu suhtlus ei asenda otsest suhtlust.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu leiab, et 5. oktoobri artiklis „Tallinna ametnik teeb töötelefoniga valimisreklaami“ ja 6. oktoobri artiklis „Seadus jääb Vitsuti kampaaniale alla“ oleks pidanud olema ka Toomas Vitsuti seisukoht. Pressinõukogu arvates oleks ajaleht võinud kasutada avalike suhete nõuniku vahendusel edastatud seisukohta.

 Eesti Päevaleht avaldas Pressinõukogu otsuse 2. detsembril.

PN