Tallinn, 26. juuni 2006. Pressinõukogu arutas kaebust Maalehes ilmunud artikli „Vormsilased karastavad lambaid" peale ning otsustas, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

16. veebruaril ilmunud artiklis on juttu sellest, et Vormsi saarel peetakse mahajäetud lagunenud laudas talvel lambaid, kes lume seest sööki otsivad. Artiklis on saanud sõna nii lambakasvatajast loomaarst kui ka lammaste välipidamise vastane, kelle nime ei avaldata.

Pressinõukogule esitas kaebuse Toomas Puurmann, kes pole rahul, et tema kui üks Vormsil lammaste vabapidaja ei saanud sõna. Kaebaja leiab, et artikli eesmärk ei olnud lambapidamise meetodite tutvustus ja kriitika, vaid laimu levitamine ja poliitilise maine kahjustamine kohaliku omavalitsuse kontekstis. Kaebaja ei pea ka õigeks, et ajakirjanik käis loata tema eramaal lambaid uudistamas.

Maaleht selgitas, et artikli eesmärk oli kõnelda uue lambapidamisviisi pinnal tekkinud arusaamatustest. Artiklis on sõna saanud üks lambakasvataja ja samuti lammaste välipidamise vastane. Maalehe kinnitusel käis artikli autor ise Vormsi saarel ning tutvus lammaste eluga, kuid kuna loomapidamiskohad jäid avalikult kasutatavate teede äärde ja keelusilte ei olnud, ei pidanud ajakirjanik vajalikuks kelleltki luba küsida. Lisaks oli ajakirjaniku Vormsil viibimisega kursis üks lambakasvatajast  loomaarst, kes sai artiklis sõna.

Pressinõukogu otsustas, et Maaleht ei ole rikkunud head ajakirjandustava. Pressinõukogu leiab, et artikkel ei ole negatiivse alatooniga ning sõna on antud nii lambakasvatajale kui välipidamise vastasele. Artiklist ei nähtu, et see on kirjutatud kaebuse esitaja halvustamiseks; artiklis pole tehtud sellesuunalisi vihjeid, rääkimata kaebuse esitaja nimepidi mainimisest.

"Antud loos on selgelt esiplaanil väitlus lammaste välipidamise teemal," ütles Pressinõukogu esimees Tarmu Tammerk. Lammaste väljas pidamise toetajaks on artiklis valitud kohalik loomaarst, kelle amet lisab tema ütlustele kaalu. "Kuna Pressinõukogu tegeleb ajakirjanduseetikat puudutavate küsimuste lahendamisega, ei ole meie pädevuses tuvastada, kas ajakirjanik sisenes kaebaja maavaldusse ebaseaduslikult või mitte," ütles Tammerk. "Vastasel juhul võtaksime endale uurimisorganite ülesanded."

Mis puudutab ajalehe suhtlemist isikuga, kes end ajalehe artiklist puudutatud tunneb, siis leiab Pressinõukogu, et head tooni näitab kriitikale reageerimine. Kaebuse esitaja heidab ette, et ta ei saanud ajalehelt vastust oma kirjalikele küsimustele. Ent ajakirjaniku sõnul toimus kaebuse esitaja ja ajakirjaniku vahel telefonivestlus, kus kirjas esitatud küsimused läbi arutati. Ajakirjaniku kirjalik vastus oleks siiski võinud kaasa aidata vaidluse lahenemisele, leidis Pressinõukogu.

PN