Tallinn, 14. august 2003. Pressinõukogu arutas 7. augustil 2003 kaebust Lääne-Harju Ekspressi ja Estonija peale ning leidis, et mõlemad lehed on rikkunud head ajakirjandustava, kuigi olid avaldanud ka kaebajate vastulaused.

Tegu on pretsedendiga, sest tegelikult oli leht oma eksimuse heastanud. Mõlemad kaasused tekitasid Pressinõukogu koosolekul vaidluse, mis võib viia Pressinõukogu statuudi muutmiseni.

Lääne-Harju Ekspressis 22. märtsil 2003 avaldatud kirjutise “Vana mehe vaevad” peale esitas kaebuse Irina Ronk, kes leidis, et ajaleht avaldas tema abikaasa suu läbi kontrollimata infot ja ei andnud talle võimalust oma seisukohtade avaldamiseks.

Lääne-Harju Ekspress teatas oma selgituses, et ajakirjanik püüdis saada ühendust ka Irina Rongaga, kuid see ei õnnestunud. Ajaleht andis kaebajale hiljem võimaluse oma seisukohtade väljaütlemiseks ja avaldas kaebaja vastulause täies mahus.

Pressinõukogu leidis, et Lääne-Harju Ekspress on rikkunud ajakirjanduseetika koodeksi punkti 3.5, mis ütleb, et väljaanne peab kontrollima faktide tõesust, eriti kriitilise materjali korral ja ka siis, kui info allikaks ei ole toimetuse töötaja. Samuti leidis Pressinõukogu, et ajaleht on rikkunud punkti 4.2, mis ütleb, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu leiab, et antud materjal ei olnud päevakajaline ega nõudnud kiiret avaldamist ilma teist poolt ära kuulamata.

Pressinõukogu tunnustas samas ajalehe head tahet probleemi lahendada ja leidis, et ajaleht heastas oma vead, avaldades täies mahus Irina Ronga vastulause.

Estonija peale esitas kaebuse Tallinna Autobussikoondis, kes kaebas, et ajaleht avaldas 29. mail ja 3. juunil 2003 ilmunud artiklites kontrollimata ja ühekülgset infot ning ei küsinud kriitilistel teemadel kirjutades teise osapoole seisukohta.

Estonija teatas oma vastulauses, et ajaleht võttis kaebaja seisukohad pärast kahe artikli avaldamist ning lehes ilmusid need 18. juunil. Estonija on seisukohal, et Tallinna Autobussikoondis sai piisava võimaluse oma seisukohtade väljaütlemiseks ning viivitas ise kommentaaride esitamisega.

Pressinõukogu leidis, et Estonija on rikkunud ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1, mis nõuab, et uudised, arvamused ja oletused oleks loos selgelt eristatavad. Antud artiklites on faktide nime all esitatud arvamusi.

Samuti on ajaleht rikkunud punkti 3.5, mis nõuab kriitilise materjali kontrollimist, ka siis kui materjali allikaks ei ole toimetuse töötaja. Antud lugudes on mitmeid faktivigu, mida oleks saanud vältida kontrollides fakte enne loo avaldamist.

Ka leidis Pressinõukogu, et Estonija on rikkunud koodeksi punkte 4.2 ja 5.1, sest konflikti sisaldava materjali puhul oleks pidanud kohe ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu leidis, et hea ajakirjandustava ei luba avaldada kriitilist artiklit ilma ühe osapoole kommentaare küsimata ning anda süüdistatavale võimalus oma seisukohtade väljaütlemiseks alles tükk aega hiljem.

Pressinõukogu tunnustas Estonija head tahet probleem lahendada, avaldades Tallinna Autobussikoondise vastulause. Estonija avaldas Pressinõukogu otsuse 12. augustil 2003.