Mitmetes koolides on meediaõpetus valikainena juba mõnda aega õppeprogrammis. Loomulikult saavad nende koolide õpilased ka  parema meediaalase ettevalmistuse. Siiski on meie soov, et ka need õpilased, kelle iganädalasest tunniplaanist meediaõpetuse tundi ei leia, saaksid koolist kaasa paremad oskused infotulvas orienteerumiseks. 

Käesolevas harjutuste kogumikus oleme keskendunud elukutsevalikule. Seda teemat  käsitletakse arvatavasti kõige enam klassijuhatajatunnis, kuid enamik mapis leiduvatest ülesannetest sobivad kasutamiseks ka meediaõpetuse või emakeele tunnis.

Ei vaja  tõestamist väide, et ajalehest saab kõige operatiivsemat ja päevakajalisemat informatsiooni. Igasuguses teadmiste omandamise protsessis on ääretult oluline õpetada  analüüsivat  ja  kriitilist suhtumist saadud informatsiooni. 

Ajalehest pole paremat õppevahendit, mis pakuks võimalusi info võrdlemiseks,  kontrolliks ja analüüsiks.

Õpetajale pakub ajaleht võimaluse tunni elavdamiseks, sest lehed toovad klassi tegeliku elu, mille kaudu on võimalik  õpilastele lähemale tuua nii abstraktseid ühiskondlikke probleeme kui pakkuda praktilisi näiteid keelekasutuse või väljendusoskuse arendamiseks.

Ajaleht peab reeglina silmas täiskasvanud lugejat, mistõttu pakub ta väärtushinnanguid ja malle, tegemata lugejale ea tõttu allahindlust. See on aga oluline ja vajalik koolilõpetajale, kes hakkab mõtlema oma tulevase elukutse peale.

Enne harjutuse tegemist nn pärislehtede põhjal soovitame tutvuda Ajalehelehega nr 3 (Elukutse-eri).

August, 1999

Ajaleheleht nr 3 harjutuste kogu

1. Mida kirjutatakse elukutsetest?

Kelleks tahad saada? Jälgi kuu jooksul mõnd üleriigilist päevalehte, nädalalehte või  kohalikku maakonnalehte. Kas leiad sealt mõne loo oma unistuste ameti kohta? Mitu lugu leidsid? Milline oli nende lugude tonaalsus? Kas lugu näitas sinu valitud elukutset positiivses või negatiivses valguses? Kas nende lugude lugemine mõjutab sinu elukutsevalikut?

2. Reportaaž

Leia ajalehe uudisteküljelt uudislugu, mis oleks seotud mõne elukutsega. Lõika see lugu välja. Sa juba tead arvatavasti, et uudis põhineb faktidel. Kirjuta nüüd uudisest reportaaž.
Reportaaž sisaldab lisaks faktidele ka kirjutaja omi tähelepanekuid, tundeid, meeleolu ja isiklikku arvamust. Reportaažil ja uudisel on ka erinev stiil. Reportaaž annab palju suuremaid vabadusi kirjutajale võrreldes uudisega, kus kasutatakse asjalikku stiili.

3. Majandusküljed

Lõika päevalehe majandusküljelt või Äripäevast välja mõni lugu, mis ahvatleks sind kohtuma uudises käsitletud ettevõtte töötajaga. Ürita oma kohtumine vormistada intervjuuna. Mõtle enne kohtumist intervjueeritavaga oma küsimused hästi läbi. Kui võimalik, lisa intervjuule  pildid, graafika või joonis. Küsimused võivad puudutada järgmisi teemasid: juhtkond, töötajad, turustus, seadmed, ohutustehnika, hinnapoliitika, keskkonnakaitse jne. 

4. Kuulutused ja reklaam

Ajaleht pakub väga mitmekesist lugemist. Uuri kodus, kas sinu pereliikmed loevad ka tööpakkumiste kuulutusi. Kui loevad, siis miks? Lõika välja mõned huvipakkuvamad tööpakkumiste kuulutused. Mis nimelt köidab neis sinu tähelepanu? Missugusest ajalehe osast leiad kuulutused?

5. Tööpakkumised

Jälgi pikema aja jooksul ajalehe (või erinevate ajalehtede) tööpakkumiste rubriike. Milline ajaleht on sinu arvates tööotsijale kõige vajalikum? Millise eriala või ameti esindajaid kõige rohkem vajatakse? Miks? Kas see on ka siis niimoodi, kui sina tööturule jõuad?
Vormista oma uurimise tulemused graafikuna.

6. Vastus tööpakkumisele

Leia ajalehest mõni huvitav tööpakkumise kuulutus. Lõika see välja. Kirjuta sellele tööpakkumisele vastus (lisa oma elulookirjeldus).

7. Arvamuskülg

Ajalehed avaldavad regulaarselt statistilist materjali tööhõive ja tööpuuduse kohta Eestis.
Koosta nende materjalide põhjal graafik. Kirjuta graafikule tuginedes arvamuslugu tööpuuduse põhjuste kohta. Ehk on sul idee, kuidas tööpuudusest vabaneda?

8. Spordiküljed

Ka sport võib saada tänapäeval elukutseks. Mitmed sportmängud, kergejõustik, suusatamine ja jalgrattasport on tipptasemel ainult profisportlaste pärusmaa. Otsi ajalehe spordikülgedelt oma meelisala sportlasest kirjutatud lugu. Kas see on hea lugu? Kas sa oled artikli autoriga nõus? Kas artikli autor tunneb sinu arvates piisavalt hästi seda spordiala? Proovi ise kirjutada lugu mõnest sportlasest või spordivõistlusest. 

9. Pere ja kodu

Milline tänasest lehest leitud uudis või muu teave puudutab sind või mõnda sinu kodustest kõige enam?  Kas leiad oma kohalikust lehest ka mõne loo, kus kirjutatakse ettevõttest või firmast, kus töötab sinu ema, isa või mõni muu tuttav? Too näide!

10. Artikli analüüs

Ajalehe majanduskülgi lugedes saad aimu majanduse üldseisust, tööhõivest, hinna- ja maksupoliitikast jne. Kas see võiks mõjutada sinu elukutsevalikut? Millised ettevõtted lähevad sagedamini pankrotti, mis võiks olla selle põhjuseks? Leia lehest mõni artikkel pankrotti läinud firmast. Lõika see välja.  Kas sul tekkis küsimusi pärast artikli läbilugemist? Kirjuta välja faktid, kust need on pärit? Kelle arvamusele toetutakse? Mida taotletakse artikliga? Kas see eesmärk saavutatakse?

11.Töökaitse ja ohutustehnika

Ajalehest saab informatsiooni ka tööõnnetuste kohta. Leia ajalehest mõni lühiuudis, mis käsitleb tööõnnetust. Kelle süül õnnetus juhtus? Kirjuta uudise põhjal ohutustehnika alane repliik ajalehte. Kas õnnetusterisk mõjutab ka sinu elukutsevalikut?

12. Euroopa Liit

Aasta 2003 on kõige varasem tähtaeg, mil Eesti võiks liituda Euroopa Liiduga. Sinul on siis just aeg tõsisemalt mõelda elukutse valikule. Kui palju sinu tulevik sõltub sinust endast, kui palju Eesti riigist ja kui palju Euroopa Liidust? Kas on midagi, mida riik peaks sinu heaks tegema? Kirjuta sellel teemal arvamusartikkel.

13. Töö tasustamine

Teatavasti on töötasu suurus üheks oluliseks teguriks, mis mõjutab elukutse valikut. Äripäev ja ka mõned teised lehed avaldavad regulaarselt palgakommentaare ja keskmise töötasu statistikat. Kuhu sellel skaalal paigutuks sinu tulevane töötasu? Kas sa tead, kui palju teenivad samal erialal inimesed mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis?

14. Eksport

Üks oluline näitaja, mis iseloomustab hästi meie majanduse olukorda, on väliskaubanduse bilanss. Äripäeva või teiste ajalehtede majanduskülgede lugemine annab hea  ettekujutuse nii ettevõtluse arengust üldiselt kui ka meie ekspordi struktuurist. Ettevõtetel, kes toodavad ekspordiks, on perspektiivi. Jälgi pikema aja jooksul neid artikleid, tee märkmeid. Kirjuta selle materjali põhjal uudis.

15. Põllumajandus

a) Tee märkmeid, milliseid lugusid ilmub ajalehes põllumajanduse kohta.

b) Millega peaks tulevikus endal hinge sees hoidma noor inimene, kes elab maal ja ei kavatsegi kunagi linna kontoritöö peale minna? Ülikooli pole ta sisse saanud või ei ole tal olnud tahtmistki proovida. Oletame veel, et ta on omandanud põhikooli baasil tehnikumis või kutsekoolis hoopis talumajandusega seotud kutse. Kas tõesti ei toida Eesti talu järgmisel sajandil enam maaperet ära? Kas midagi on valesti? Kirjuta sellest ajalehe arvamusküljele.

16. Uurimuslugu

Korraldage klassis või koolis sotsioloogiline küsitlus. Küsitlege oma kaaslasi, kelleks nad  tahavad saada. Millised tegurid mõjutavad valikuid? Millised ametid on populaarsed? Miks? Vormistage oma uurimus artiklina. Kasutage oma loos allikatena ka professionaalsete avaliku arvamuse uuringu firmade poolt tehtud varasemaid taolisi uuringuid.

17. Edasiõppimisvõimalused

Ajalehed on tänuväärne lugemismaterjal ka edasiõppimisvõimaluste selgitamiseks. Eriti kevadeti avaldavad paljud õppeasutused reklaami õpitavate erialade ja õppimistingimuste kohta. Selgita ajalehekuulutuste põhjal välja, millised võimalused on sul edasi õppida sind huvitaval erialal. Lõika need reklaamid välja. Koosta neist enda jaoks pingerida ja tee selle põhjal oma edasine tegutsemise plaan.   

18. Kolmas sektor

Kui palju on võimalik ära teha kodanikualgatuse korras? Kas oled oma kohalikust lehest lugenud mõnest kodukandi mittetulundusühingust või liidust, kes oma tegevusega on kohalikku elu edendanud? Või oled lugenud mõnest üleriigilisest päevalehest lugu edukalt tegutsevast kodanikuühendusest?  Millised võivad olla nende tegevuse rahastamise allikad?
Kas sul tekib mõni idee, mida võiks proovida oma kodukohas ellu viia? Kirjuta sellel teemal artikkel, mis võiks sobida kohalikku lehte.

19. Teadus ja uus tehnoloogia

Ajalehe teaduse- ja tehnikakülgede kaudu on võimalik end kursis hoida nende valdkondade edusammudega nii Eestis kui ka maailmas. Millised teadus- või tehnoloogia alad on Eestis maailmatasemel? Milline võiks olla noore teadlase perspektiiv Eestis? Kirjuta oma tulevikunägemusest ajalehe arvamusküljele.

20. Tööseadusandlus

Kui vanalt saab noort inimest tööle võtta, kui pikk tohib olla 16 aastase noore tööpäev, kuidas sõlmida töölepingut, mida tähendab töölevormistamine katseajaga, mida teha koondamise või töölt vallandamise puhul? Kelle poole pöörduda nõuande või abi saamiseks? Pidev ajalehelugeja leiab kõigile nendele küsimustele lehest vastuse. On ju alati parem olla ette informeeritud kui tagantjärele tark. Leia päevalehtede töö- ja koolitusrubriikidest mõni huvipakkuv ja kasulik nõuanne, lõika see välja, tutvusta seda ka oma klassikaaslastele.