Esilehele
Esilehele
Esilehele
TRÜKI  |  IN ENGLISH

Ajaleheleht nr 2: Ajakirjandus ja valimised

Eelmine harjutustik käsitles ajalehekasutust ainetevaheliste seoste loojana. Seekord oleme keskendunud kodanikuõpetusele, kuid mõned ülesanded sobivad kasutamiseks ka teistes ainetes, nagu eesti keel või matemaatika.

Küllap on kodanikuõpetuses ajalehte ka seni laialdaselt kasutatud. Leiab ju ajalehest kõige päevakohasemat materjali aine ilmestamiseks. Antud kogumikuga pakume teile tunni elavdamiseks valimistega seotud materjali, mida on edukalt kasutatud mitmetes riikides.

Harjutustiku koostamisel oleme asjaomaste loal kasutanud Ameerika Ühendriikide News-papers in Education programmi, Kanada Ontario provintsi ja Soome vastavate programmide harjutusi.

Kuidas siis kasutada ajalehte kodanikuõpetuse tunnis valimiste ajal?

Võib jälgida ajalehti pidevalt, võib valida ühe teatud päeva valimiskampaania ajal. Hea päev ajalehe kasutamiseks on esimene valimistejärgne päev. Kasutada võib ühte lehte või võrrelda mitmeid erinevaid väljaandeid.  

Ülesanded on mõeldud põhikooli vanema astme ja gümnaasiumi jaoks. Veidi nende sõnastust muutes saab mõningaid neist sobitada ka nooremas astmes kasutamiseks. Ülesandeid võib kasutada nii individuaalselt kui rühmatöös.

Veebruar, 1999

Ajaleheleht nr 2 harjutuste kogu

1. Sõnastik

Koosta ajalehtede põhjal väike valimissõnastik. Otsi üldpoliitilistest või valimisteemalistest artiklitest sõnu ja mõisteid, mille täpset tähendust sa ei tea. Proovi neile leida  ühelauselised seletused.
Alustada võiksid järgnevast:
elektoraat
fraktsioon
mandaat
gallup
monitooring
koalitsioon
opositsioon
populism
subsiidium

2. Erakonnad

Pane ajalehtede põhjal kirja valimistel osalevate erakondade nimed.
Kontrolli, kas kõik nimekirjas olevad erakonnad kandideerivad ka sinu valimisringkonnas.
Mitu kohta on neil praegu Riigikogus või kohalikus volikogus?
Kas Riigikogus või sinu kohalikus volikogus on ka sõltumatuid kandidaate?

3. Erakonnajuht

Lõika ajalehest välja ja kleebi siia ühe erakonna liidri pilt.
Kogu ajalehtedest veel täiendavat informatsiooni tema kohta. Näiteks:
- kui pikk on tema erakonnajuhi staazh;
- milline oli tema eelmine positsioon erakonnas;
- millisest valimisringkonnast ta Riigikogusse valiti ja millises ta kandideerib praegu;
- millises ajalehes sa oled tema kirjutisi kõige sagedamini märganud;
- muud huvitavat informatsiooni.

4. Karikatuur

Lõika ajalehest välja mõne valimistel kandideeriva poliitiku karikatuur.
Kes on kujutatav isik? Seleta, mis on pildil naljakat või mida pilatakse.

5. Valimisreklaam 

Otsi ajalehest ja lõika välja üks valimisreklaam.
Analüüsi seda põhjalikult. Hinda selle mõjuvust. Kas see valimisreklaam veenab sind hääletama selle erakonna poolt? Miks?
Proovi ise koostada üks valimisreklaam.

6. Kohalik probleem

Otsi kohalikust lehest, kuidas sinu valimisringkonnast kandideerija suhtub mõnda valimistel peamist kõneainet pakkuvasse probleemi.
Näiteks: astmeline tulumaks, tasuline kõrgharidus, toetused põllumeestele, kuritegevuse tõkestamine, tööpuuduse vähendamine, keskkonnakaitse jne.
Küsi oma kodustelt, kuidas nemad antud probleemi ja selle lahendusse suhtuvad.

7. Lugejakirjad

Otsi lehest ja lõika välja mõni lugejakiri, mis ühel või teisel moel puudutab valimisi või valimistel kandideerijaid.
Lõika välja üks toetav ja üks vastu olev lugejakiri.
Proovi kirjade põhjal iseloomustada nende autoreid või nende poliitilisi vaateid.

8. Toetus erakondadele

Tutvu valimiskampaania ajal lehes avaldatud avaliku arvamuse küsitlustega.
Too välja erinevate erakondade toetajaskonna dünaamika. Kuidas lehtedes selgitatakse mõne erakonna toetuse kasvu või langust?

9. Noored valijad

Valijaskonna oluline osa on noored, kes lähevad esimest korda valima.
Kuidas erinevad parteid meelitavad noori valima? Millist erakonda (kandidaati) noored võiksid eelistada? Mille põhjal teevad noored otsustusi või miks nad jätavad valimistel osalemata?

10. Naljakad kampaanialood

Mitte kõike, mis valimiskampaania raames toimub, ei saa suhtuda surmtõsiselt. Vahetevahel juhtub nii mõndagi naljakat. Loe hoolikalt ajalehti ja leia sealt mõni humoorikas intsident või lõbusam ettevõtmine. Tee lehest väljalõikeid.

11. Kandidaatide tundmine

Valjad peavad oma kandidaate hästi tundma. Koosta tabel oma valimisringkonna kandidaatide kohta. Tabeli esimesse veergu märgi ära valimiskampaania käigus esile tulnud seisukohad tähtsates küsimustes. Järgmised veerud märgista erinevate erakondade nimedega: Koonderakond, Keskerakond, Reformierakond, Vene Erakond jne.
Jäta üks veerg oma arvamuse jaoks.
Analüüsi tabelit. Millistes küsimustes lähevad erakondade seisukohad lahku, millistes on nad sarnased?

12. Kohtumised kandidaatidega

Valimiste eel toimuvad kandidaatide kohtumised valijatega (tihti just koolimajades). Uuri välja, millal ja kus korraldatakse sinu valimisringkonnas taoline kohtumine. Külasta seda, kujutledes end ajalehe reporteri rollis. Kirjuta sellest kohtumise põhjal uudislugu (või arvamuslugu või  juhtkiri). 

13. Poliitiline reklaam

Otsi ajalehtedest ja lõika välja tasutud poliitilist reklaami. Jälgi ja mõõda seda kogu valimiskampaania ajal. Kui palju mingi partei või valimisnimekiri kasutas sel ajavahemikul poliitilist reklaami? Milline partei või valimisnimekiri kasutas seda kõige rohkem.
Proovi koostada selle uurimuse põhjal graafik.

14. Küsitlused

Valimiskampaania ajal ilmub lehtedes avaliku arvamuse küsitlusi ehk gallupeid. Analüüsi nende põhjal, millised kolm tähtsamat teemat on valimistel tulipunktis.
Valmista ise ette üks küsimus iga teema kohta. Küsitle oma koduseid ja tuttavaid.

15. Küsitlused ja tegelikkus

Jälgi ja lõika välja ajalehtedest valimiseelseid küsitlusi. Kui valimised on läbi, võrdle neid tegeliku tulemusega.
Kas ennustused läksid täppi või ei?

16. Valimistulemuste analüüs

Kasutades valimisjärgsete päevade ajalehti, leia vastused järgmistele küsimustele:
- Milline erakond (valimisnimekiri) sai kõige rohkem kohti?
- Mitmes valimisringkonnas võitis valimiste edukaim erakond?
- Kui palju valijaid osales valimistel üldse, kui palju sinu valimisringkonnas?
- Koosta diagramm kohtade jaotuse põhjal Riigikogus (või kohalikus volikogus).

17. Lugejakirjad

Jälgi valimiste ajal ajalehe lugejakirjade rubriiki. Millise pildi poliitilistest ideedest saad luua lugejakirjade abil? Milliseid arvamusi avaldatakse poliitika ja poliitikute kohta? Kirjuta oma seisukohta väljendav lugejakiri ajalehe arvamusküljele või noorte rubriiki.

18. Sama uudis eri lehtedes

Jälgi valimiste ajal erinevaid lehti: üleriigilist päevalehte, oma maakonna- või linnalehte, nädalalehte, ajakirja.
Mismoodi erinevad sama päeva uudised erinevates lehtedes?
Kust on uudis saadud?
Jälgi ka uudise kommenteerimist juhtkirjas, arvamusküljel, lugejakirjades, karikatuurides.
Otsi uudisele taustainformatsiooni. Täpsusta, võrdle, tee järeldusi.

19. Veebilehed

Tutvu Eesti ajalehtede võrguväljaannetega. Lingid leiad Eesti Ajalehtede Liidu koduleheküljelt www.eall.ee
Millised on tavalise lehe ja võrguväljaande erinevused?
Kas valimised annavad ühele või teisele lehetüübile eelise või lisavõimalusi?
Katseta interneti kaudu ajalehele oma kirjutise saatmist.

20. Noorteteemad

Leia ajalehe valimisuudiste hulgast just kõigepealt noori puudutavad teemad.
Milline on sinu seisukoht antud küsimuses? Küsitle ka oma koduseid, selgitamaks, kui palju erinevad noorte ja vanade seisukohad nendes asjades.

 

» Ajaleheleht nr 2 harjutuste kogu



Eesti Ajalehtede Liit

Pärnu mnt 67A
10134 Tallinn Estonia
Tel. +372 646 1005
Fax. +372 631 1210
eall@eall.ee



Tagasi  -  Esilehele