|
Eesti Ajalehtede Liit on projekti «Ajaleht koolitunnis» raames üllitanud järjekordse Ajalehelehe. Seekord on teemaks turvalisus. Projekti rahastas suurim Eestis tegutsev eraturvafirma G4S.
Käesolevas harjutuste kogumikus on 13 ülesannet ja kaks ristsõna. Ristsõnu pole meie harjutuste hulgas varem olnud, kuid neid leiab pea igast ajalehest. Seetõttu otsustasime lisada selle meelahutusliku, samas õpetliku mälutreeningu oma harjutuste kogusse. Ehkki ristsõnad on koostanud professionaalne mälumängur ja ajakirja Tarkade klubi peatoimetaja Arko Olesk, kellel on ka pikaajaline ristsõnade koostamise kogemus, ei pidanud me vajalikuks lisada ristsõnadele võtit, sest hindasime neid suhteliselt lihtsateks.
Samuti pole ristsõnad tõlgitud vene keelde, kuna peame vene õppekeelega koolide õpilaste eesti keele oskust nende ristsõnade lahendamisel piisavaks.
Tulenevalt Ajalehelehe seekordsest teemast on harjutuste koostamisel võetud luubi alla eelkõige sama teema ajalehtedes ja vastavate artiklite kasutamise võimalused koolitunnis.
Harjutustel on kolm peamist eesmärki: panna õpilased kriitiliselt mõtlema, otsima informatsiooni nii trükiajakirjandusest kui ka uuest meediast ning ennast kas suuliselt või kirjalikult väljendama. Valdavaks õppetöö meetodiks on arutelu. Õigeid ja valesid vastuseid ei pruugi üldse olla. Igaühel on õigus oma arvamusele, kuid väitluse käigus võivad mõned tõekspidamised ka muutuda.
Ajakirjanduse igapäevatöö tutvustamiseks oleme seekord valinud foto. Fotode tähtsus ajalehtedes on aastatega oluliselt tõusnud. Kasvanud on nii nende arv kui ka suurus lehtedes. Tehnika meie ümber on arenenud nii kiirelt, et fotografeerimine pole enam ainult fotograafi töö, vaid saanud võimalikuks pea igaühele. Õpilastelgi on selleks võimalusi digikaamerad, mobiilid. Aga kuidas ja kus me neid pilte näeme ja levitame?
Harjutuste kogus on mõned ülesanded, mis peaks panema õpilasi mõtlema ajakirjanduses avaldatud fotode tähenduse üle. Avaldatud fotod läbivad enne trükki mitu etappi. Kaamerasse püütud klõpsudest teeb oma valiku fotograaf, siis toimetaja, lõpuks kujundaja. Kaalutakse nii foto uudisväärtuslikku, kunstilist, kujunduslikku kui ka eetilist aspekti. Arvesse tulevad tavad ja kultuurilised mõõtmed. Õpilase mobiilist uue meedia avarustesse viib foto aga enamasti mõni üksik hiireklõps. Paljudes koolides on direktori loata pildistamine ja filmimine keelatud. Siit võiks klassis alata uus arutelu.
Loodame, et ajaleht pakub täna ja ka edaspidi ainest, et seda koolitunnis kriitiliselt lugeda, anaüüsida ja mõtestada. Teie ettepanekud ja kommentaarid on alati oodatud aadressil eall@eall.ee
|
|
